Äsja teatas Soome peaminister Juha Sipilä, et esitab tõenäoliselt Soome presidendile Sauli Niinistöle valitsuse lahkumisavalduse. Kolmest parteist - keskerakonnast, koonderakonnast ja põlissoomlastest - koosneva valitsuse laialimineku põhjus on põlissoomlaste nädalavahetusel valitud uus partei juhtkond.

Keskerakonna esimees Sipilä ja Koonderakonna esimees, rahandusminister Petteri Orpo teatasid äsja ühisel pressikonverentsil, et pärast radikaalseks peetava Jussi Halla-aho saamist põlissoomlaste juhiks "pole eeldusi" selle parteiga samas valitsuses jätkamiseks.

Sipilä sõnul tehakse lõplik otsus homme pärast parlamendirühmadega konsulteerimist. Igal juhul on Soome valitsuskriis reaalsus ning analüütikud arutavad kõige tõenäolisemaid jätkustsenaariume.

Nordea peaökonomisti Aki Kangasharju sõnul ootavad turud valitsusläbirääkimistelt kiiret lahendust. "Ebakindlus on alati mürk; mida kiiremini lahendus sünnib, seda parem on see turgude vaatenurgast," ütles ta Soome rahvusringhäälingule Yle.

Kangasharju sõnul on halvim, mis juhtuda võib, läbirääkimiste ummikusse minek. "Kui lahendus venib paari nädala pikkuseks, hakkavad turud spekuleerima ennetähtaegsete valimistega. See oleks turgudel juba selgelt näha," ütles ta.

"Turud kardavad, et neid uuendusi, mida on Soome majanduskasvu jätkumiseks veel vaja, äkki enam ei tehtagi," sõnas Kangasharju. Nordea peaökonomisti sõnul on valitsuskriis ses mõttes kurb, et nüüd ei ole enam kindlasti oodata uusi algatusi, vaid tuleb loota, et senisedki saadakse turvaliselt lõpule viidud.

Sügisel Soomes tööturuläbirääkimiste käivitudes peaks valitsus olema hakkaja, märkis Kangasharju. "Loodetavasti tuleb palgatõus madal, siis saab valitsus ergutada maksusoodustustega."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid