Ühe ajastu lõpp: 2019. aastal katkeb reisirongiliiklus Tallinnast Pärnusse
Valitsus otsustas tänase väljasõiduistungi ühe olulisema punktina Lelle-Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimise lõpetamise alates 2019. aastast, mil raudteelõigu tehniline ressurss ammendub. Lelle-Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda selle kasutamist reisirongiliikluseks alates 2019. aastast, kuna kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid mahus ca 17 miljonit eurot, mis samas ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus.
Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse 2019. aastaks ümber bussiliinidega, samas säilib rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandi suunal. Samuti jääb toimima Lelle raudteejaam.
„Juba täna on Pärnumaal väga hästi toimivad maakonnasisesed bussiliinid, nii saab näiteks Tootsi raudteejaamast kaheksa korda päevas bussiga Pärnusse, rongiga aga vaid kaks korda. Lelle-Pärnu liini sulgemine 2019. aastal peab tooma kaasa ümberkorraldused kohalikus ühistranspordi korralduses, kuid olen veendunud, et allesjäänud ajaga on seda võimalik ellu viia,“ selgitas majandus- ja taristuminister Kadris Simson.
Minister lisas, et Rail Balticu valmides saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse nii Tallinna kui Riiaga, seepärast soovisid ka kohalike omavalitsuste esindajad Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunata hoopis lennujaama taastamisse.
40 miljonit raudteetaristusse
Valitsus tutvus tänasel väljasõiduistungil Eesti avaliku raudteetaristu hetkeolukorraga ja leppis kokku raudtee arengusuundades. Täpsemad lahendused pakub MKM välja oktoobriks koostatavas tegevuskavas.
Valitsus leppis kokku, et üldiselt jätkatakse Eesti avaliku raudteetaristu arendamist baasstsenaariumi põhiselt, st et säilitatakse vähemalt praegune kvaliteet ja tehakse investeeringuid selliselt, et raudteede läbilaskevõime säiliks. Säilitatakse tänane ohutustase ning luuakse eeldused selle paranemiseks tulevikus läbi kevadel kokku lepitud suuremahuliste taristuinvesteeringute programmi rahastuse.
„Kevadel otsustas valitsus võtta laenu ja suunata täiendavalt 135 miljonit eurot olulisematesse taristuinvesteeringutesse, seal hulgas 40 miljonit raudteedesse. Eesmärgiks on tõsta Tallinn-Tartu raudtee ja Tallinn-Narva raudtee kiirus 135 kilomeetrile tunnis ning rajada Haapsalu raudtee esimene etapp ehk Riisipere-Turba raudtee,“ meenutas Simson juba tehtud investeeringuotsuseid.
MKM esitab raudtee tegevuskava valitsusele 2017. aasta oktoobris. Lisaks Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suuna investeeringutele on plaanis ka Riisipere-Turba lõik võimalusega edasi ehitada Haapsaluni ning Tallinn-Viljandi trassi kiirendamine, sest Rapla-Türi lõiku ootab ees põhjalik rekonstrueerimine kahes etapis aastatel 2022 ja 2024, kokku 18,5 miljoni euroses mahus. See võimaldaks Tallinn-Viljandi liinil panna käiku kiirrongi sõiduajaga tund ja 30 minutit. Tänastel liinidel on see sõiduaeg pea tunni võrra pikem.
