Hololei rõhutas korduvalt, et Euroopa Komisjon ootab Rail Balticu ehituse kiiret ja viivitusteta alustamist, millest sõltub ka tulevane lisarahastus. Samuti märkis ta, et projektide hindamisel ollakse varasemast palju karmimad. "Ajad, kus lihtsalt visati raha liikmesriikide suunas, on möödas - nüüd tuleb demonstreerida, mis lisaväärtust projektid annavad," märkis Hololei.

Rail Baltic on Hololei sõnul Baltikumile geostrateegiliselt oluline. Ka MTÜ Rail Baltic Business Network juhatuse liige Tõnis Tamme märkis, et raudteed ei ehitata vaid majanduslikel-ärilistel põhjustel.

Hiina ja Euroopa vahele on tekkimas uus Siiditee

Hololei märkis ka seda, et tulevikus muutub kliimamuutuste tõttu Põhja-Jäämeri paremini läbitavaks, mis annab Rail Balticule majandusliku lisatõuke. Samuti tõi ta välja Aasia ja Kesk-Euroopa võimalikud ärihuvid, näiteks võivad autotootjad hakata kasutama siinseid sadamaid.

Raudtee (mitte kitsalt Rail Baltic, vaid üldiselt nn uus Siiditee Hiina ja Euroopa vahel) pakub tema sõnul ka nö vahevarianti kahele praegu kasutuseloleval transpordiliigile Eesti ja Hiina vahel, milleks on konteinerlaevad ja lennutransport. "Laev sõidab 30 päeva, lennukiga saab päevaga. Raudtee oma ühe-kahe nädalaga on seal vahepeal," märkis Hololei.

Ka RB Raili juht Baiba Rubesa märkis, et tuleb konkureerida selle nimel, et Aasia kaubatee jõuaks just Baltikumini. "See pole võibolla poliitiliselt korrektne öelda, aga Balti riigid peaks selle nimel tegema koostööd," märkis Rubesa.

Elektriveokid tekitasid skepsist

Debatis osalenud panelistid olid üldiselt skeptilised täis- või poolautonoomsete, elektrimootoritega veokite suhtes, mis mõnede arvates on tulevikus raudteele tõsiseks konkurendiks. "Ühel päeval võivad need veokid sõitma hakata, aga praegu on suureks probleemiks akude küsimus," tõi välja Hololei. Tema skepsist jagas ka Rubesa.