See on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) garantiidega tagatud laen, mis paigutub nn Junckeri plaani alla. Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ellukutsutud Euroopa investeerimiskava eesmärk on hoogustada EL-is investeeringute tegemist. Hiljuti 2020. aastani pikendatud kava eesmärk on avaliku ja erasektori rahaga süstida Euroopa majandusse 500 miljardit eurot, rahastades just uuenduslikke projekte ning ka väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, millele pank riskantsusastme või muude takistuste tõttu laenu anda ei tahaks.

Triplal õnnestus soodne „Euroopa laen" välja rääkida just energiatõhususele rõhudes, sest tegu on avalikus kasutuses liginullenergiahoonega. See tähendab, et hooned on ühendatud Helsingi keskküttesüsteemiga (ise energiat ei tooda), kuid energiatarbimine on ventilatsioonide, küttesüsteemide ja akende/fassaadidega miinimumini viidud. YIT-i arendusmeeskonna sõnul muudab see ehituse u 5% kallimaks, ent hilisema energiasäästlikkusega tasub see ära.

Arendusele laenavad raha ka Põhjamaade Investeerimispank (100 miljonit eurot), Danske pank ja Handelsbanken (kumbki 36 miljonit eurot). Ülejäänud summa ehk 300 miljonit eurot tuleb aktsiainvestoritelt YIT, Etera, Fennia ja Onvest.

Eesti investeerimiskava esirinnas

Arvestades nn Junckeri plaani laenumahtu ehk Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) garanteeritud laenusummasid ja riigi SKT-d, on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest esikohal. Novembri seisuga oli heakskiidetud laenusumma 112 miljonit eurot. Selle alla kuulub näiteks Tallinna lennujaama laienduse projekt, mis sai Euroopa Investeerimispangalt 30 miljonit eurot. Pank aitab näiteks Kredexi, Pohjola panga ja Swedbanki kaudu ka väikeettevõtteid finantseerida. Absoluutarvudelt on Eesti laenusumma siiski tagasihoidlikumate seas, esirinnas on ikka Euroopa suurriigid Prantsusmaa (7,8 miljardit eurot), Hispaania (5,1 miljardit eurot), Saksamaa (5 miljardit eurot) ja Itaalia (6,4 miljardit eurot). Niigi jõukate riikide megainvesteeringute soodsate laenudega toetamise tõttu on Junckeri plaan ka palju kriitikat pälvinud.

Tripla arendus Helsingis
Tripla keskuse eskiisjoonis: paremalt esimene plokk on raudteejaam/ühistranspordikeskus; keskel hotell ja büroopinnad; vasakul elurajoon kahe 12-korruselise kortermajaga. Kõiki kolme ploki läbib Tripla ostukeskus.