Peter Vesterbacka on Eestis koos arhitektide ja inseneride meeskonnaga, sõna võtab ka riigikantselei strateegiabüroo nõunik Marten Kaevats. Üritusel rääkisid ka Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak ja Soome suursaadik Kirsti Narinen.

Vesterbacka sõnul läheb 100 kilomeetri pikkuse tunneli ehitamine maksma 15 miljardit eurot. "Me ei looda saada riikide või Euroopa Liidu rahastust, rahastajateks oleks 70 protsendi ulatuses hiinlased ja ülejäänu tuleks siis siinse regiooni pensionifondidelt ja investoritelt. See oleks puhtalt äriprojekt ja nagu idufirmadegi puhul, ei ole hea ärimudeli juures rahastuse leidmine kunagi probleem."

Tunneli valmimise tähtajaks on seatud 24. detsembri 2024. "Ent soovime selleni jõuda tegelikult viie aastaga ehk veelgi varem," rääkis Vesterbacka, kelle sõnul toimuvad erinevate osapooltega mõlemas riigis iganädalased kohtumised, et projekti kiiresti edasi viia.

Samuti lubas projekti eestvedaja, et tunnel avatakse 2024. aasta lõpuks, puurimistöid võiks alustada juba tänavu. See tähendab, et kuue aasta pärast oleks Tallinna lennujaamast Helsingi lennujaama viiv kiirrongi ühendus, kus ühest otsast teise jõuab 20 minutiga. Vahepeale jääks peatus enne Helsingit asuval tehissaarel, siis Otakeila-nimeline "idufirmade linnaosa" (nn siinse regiooni Silicon Valley) ning lõpp-punktiks Vantaa lennujaam.

Marten Kaevats ütles, et Eesti ei ole Soomega võrreldav planeerimise osas ning me peame oma linnaruumi planeerima hakkama. Ei ole veel kindel, kas tunneli jaam tuleb Ülemiste Citysse, aga selleks ongi vaja plaan paika panna.

Soome suursaadik Kirsti Narinen kiitis Vesterbackat, et ta on toonud Talsinki tunneli inimeste mõtetesse ja tekitanud positiivse emotsiooni. Ta rõõmustas, et Soome ja Eesti vahele kiire ühenduse loomine ei ole enam pelgalt valitsuste vaheline projekt, vaid sellele on tekkinud mitmeid huvitatud osapooli. "See idee avab palju uusi võimalusi ja looks kaksikpealinna, mis oleks ainulaadne kogu maailmas," lisas suursaadik.