Paneeli vedas Adaur Grupi juht Tõnu Toompark. Tema hüpotees on, et buum on tulemas. Uus Maa elukondliku kinnisvara tegevjuht ja maakler Kristi Djomin nentis, et pakkumisi on palju, aga tõi positiivsena välja, et uued üüripinnad on kvaliteetsed. Investorid ostavad kortereid uusarendustesse. Ka klient soovib uut pinda. Djomin ütles, et ta ei näe, et hinnad oleks laes ja ei jõutaks üürida.
"Järelturu korterite omanikud peaks hindu küll korrigeerima. Vanemas majas ei peaks nad tahtma sama hinda kui uute korterite omanikud. Seal on kommunaalid ka kõrgemad. Need ei lähe nii hästi kaubaks," ütles ta.
Swedbank Eesti kinnisvara ja ehituse osakonnajuht Ero Viik ütles, et inimesed kolivad praeguses väga heas majanduse olukorras vanadelt pindadelt uutele. Temagi ütles, et varem on uute üürikorterite osa turul olnud marginaalne. Nüüd on neid turule tulnud ja tulemas palju. Tema ei ole nõus, et on buum. Üürimine on muutunud populaarsemaks. Hindade taseme areng on olnud mõõdukas. Küsimus on, et kas toode on õige suurusega ning kas asukoht on õige.
Lumi Capital OÜ juhtivpartner Martin Rekor, kelle firma rajab praegu Põhja-Tallinnasse Sitsi tänavale 127 korteriga üürimaja, oli seisukohal, et turg on hea tervise juures. Ta rajaks veel teisegi sama suure mahuga maja. Nõudlus uute üürikorterite vastu on suur.
"Kui buumist rääkida, siis ehk vaid mikrokorterite osas," nentis ta. Ka Sitsi tänava majas on neid omajagu. Mikrokorterid on kinnisvarasektoris suhteliselt uus teema. Eriti üürikorterite puhul. Ero Viik ütles lausa, et Sitsi projekt on üks neist, mis võib mikrokorterite edasistele planeerinugele märgiliseks saada. Selle pealt õpivad ja vaatavad pangad, kas selliseid projekte tasub edaspidi toetada. Praegu nad seda väga teha ei julge.
Tõnu Toompark ütles, et tema oleks pessimistlikum. Kuna võtmeküsimuseks on pakkumine ja seda on üürisektoris palju, siis tal on raske näha, et see ei tooks kaasa võbelusi.
Ühine oli panelistide arvamus, et üürituru kohta puudub adekvaatne statistika. Ei ole täpset infot ei hindade ega pakkumiste arvu kohta.
Toompark tõi välja oma arvutused. Rahva eluruumide loendus näitas, et 80% eestimaalastest elam endale või lähedasele kuuluval pinnal. 10% elasid üüripinnal ja 10% muul pinnal. Laias laastus võiks öelda, et ka see viimane tähendab üüripinda ning seega pakub Toompark, et Eestis elavad üüripinnal 20% inimestest. Tallinnas võib see osakaal olla koguni kuni 30%, kesklinnas juba 35%. Sealt järeldas ta, et üüripinda võiks kasutuses olla umbes 60 000 ühiku jagu.
Teised panelistid nentisid, et need numbrid on liiga meelevaldsed, et neist midagi järeldada. Ta ei alahindaks aga fakti, et Tallinnas on umbes 200 000 elamispinda, millest valdav osa on ehitatud 60ndatel-70ndatel aastatel. "Täna on 2018. Pinnad vananevad. Elamistingimusi parandatakse. Minul on küsimus, et millal tekivad esimesed mägede kortermajad, mis võetakse käigust välja või asendatakse uutega. Uusarenduse üürikorter on võrreldes vana maja korteriga teine toode," ütles ta.

Mikrokorterite buum
Tuleme tagasi selle mõtte juurde, mille Martin Rekor juba välja käis. Mikrokorterite buum. Seda küsis ka Toompark, kelle arvutuste kohaselt on täna müügis 7-8 mikrokorteritega projekti ja pakkumisi on üle 300. Ta kuulis konverentsi hommikul, et üks arendaja soovib veel 200 juurde teha. Kas siis on buum?
Rekor jätkaski, et tema meelest ei saa Londoni ja Manhattani kontseptsiooni väga kergelt Tallinnasse tuua. Meil ei ole hinnad nii kõrged ja meil ei ole pakkuda keskkondi. "Tuhandeid ühikuid on täna torus. Küsimus on, et kui palju neid ära mahub."
Kristi Djomin ütles, et see turg tundub täis olevat juba. Ero Viik nõustus, et buum on käes.