Autoekspert toob välja 8 olulist asja, mida sa oma autoga enne talve tulekut tegema pead
Talv pole enam kaugel. Selleks, et külm aeg su sõidukile muretult mööduks, kasuta neid nippe. Nõu annab Toyota Baltic ASi tehniline spetsialist Lauri Ert
Tee elu lihtsaks – kaitse auto välispindu (ka põhja!)
Talvisel ajal on tänavatel pori ja mustust rohkem kui muidu, mis tähendab, et oma autot tuleb sagedamini pesta. Enne talvehooaega võiks kaaluda ka püsivaha või uue(ma) auto puhul keraamilise katte pealekandmist. Viimane võib kaitsta isegi parklates sageli juhtuvate uste või ostukärude põhjustatud kriimude, kuid eeskätt mustuse eest.
Keraamilise katte pealekandmise jaoks on tarvis auto välispind eelnevalt äärmiselt põhjalikult puhastada, mistõttu vanemate autode puhul võib see osutuda kulukamaks kui toode ise. Püsivaha ülesanne on täita mikroskoopilised kriimud ning kaitsta välimist värvi/lakikihti. Preemiaks annab ta auto värvikihile tagasi sügavuse ja läike. Küll aga on vaha pehme ja korjab endasse kergemini kõike lenduvat. Kuna tegu on pehme kattega, siis oleks mõistlik iga aastaaja vaheldudes autot vahatada püsivahaga.
Eesti oludes, kus lisaks keerulistele ilmaoludele, peab auto kere hakkama saama ka teele pritsitava keemiaseguga, tuleks kõigi autode põhja kaitsta korrosiooni eest. Paraku teeb seda Eestis ilmselt alla 1% kasutajatest.
Klaasipuhastajad ehk kojamehed on su vajalikud abimehed. Austa neid!
Klaasipuhastajaid peaks vahetama iga 10 000 kilomeetri järel. Nende pühkimisvõime kahaneb sujuvalt ja tööea lõppemisest annavad märku pühkimise järel klaasile jäävad peenikesed triibud, mis pikkamööda muutuvad aina jämedamaks.
Akna puhastamisel mõtle paar sammu ette. Ja ära lõhu!
Talvehommikuti käib kortermajade parklates kõvem ragistamine, sest öö jooksul alla tulnud sademed on soojale esiklaasile jäätunud. Hooliv autoomanik kasutab kaabitsat minimaalselt, sest kraapimine rikub tuuleklaasi ja see omakorda vähendab nähtavust.
Mõistlik on oodata, kuni ventilatsioonisüsteem jää sulatab ja see siis harjaga ära pühkida. Või kasutada toetuseks erinevaid jääsulatusaerosoole ehk de-icererid (hoia seda toas, mitte autos!). Klaasipuhastajate seisukohalt on surmav nende kasutamine jää ja jäätunud lume pühkimisel.
Salongi piisav soojendamine ja ventileerimine on vajalik ka selleks, et ei tekiks aknale aur. Ohtlikult tihti näeb linnapildis „tankijuhte“, kellel on puhtad vaid kitsukesed „laskeavad“ kas siis alles sulava jää või salongist tekkinud auru tõttu.
Kui ventilaator puhub, ei tähenda see, et sellest kasu on
Talve hakul tuleks veenduda ka selles, et ventilatsiooniseade toimib ning salongiõhufilter on puhas. See tagab salongis puhta õhu ning jalatsite ja riietega sissetuleva niiskuse kuivatamise.
Eelsoojendi on tõhus ja sõltuvust tekitav abimees
Rahvatarkus ütleb, et kes korra eelsoojendit proovinud, see ilma elada enam ei saa. Järelturul müüakse nii kütuse (ja seega ka aku) baasil töötavaid eelsoojendeid kui ka 240V vooluvõrgust toimivaid seadmeid. Esimese puhul kaasneb täiendav koormus akule, teisega on tarvis ühendamist vooluvõrku, kuid nende kasutamine muudab elu märgatavalt mugavamaks.
Eelsoojendit võiks hakata kasutama juba siis, kui temperatuur langeb alla 10 kraadi, et toetada mootori jaoks kergemat käivitumist. Ehk septembrist aprillini. Ka sooja autosse on siis juba üsna mõnus istuda. Vooluvõrgust töötavate eelsoojendite kolmas pluss on võimalus laadida 12V akut.
Asjade transport katusel peab olema teadlik
Kui sa oled katuseraami korra paigaldanud, ei tähenda, et see oleks igavene. Kui suve jooksul on jalgrattaid edasi-tagasi tõstetud, peaks sügisel kindlasti kontrollima, et kinnitused oleks korralikult fikseeritud ja lukud toimivad.
Talvel katuseboksi kasutades tuleks see maha võtta siis, kui on teada, et nüüd mõnda aega sellel kasutust pole. Boksi tõttu ei pruugi auto mahtuda mõnda maa-alusesse parklasse, jääda pesula ukse taha ning kõige tipuks kulutab see täiendava tuuletakistuse tõttu eeskätt maanteesõidul kütust.
Unusta kummimatid. Tekstiil on õige valik!
Kasutades autot tavasõitudeks, ei ole kummimatte üldse tarvis. Nendele võiks mõelda siis, kui müttad maastikul. Tekstiilmatt imab jalgadega toodud lume ja vee endasse ning kuivatab välja. Kummimatile tekib esmalt loik ja siis jää, sulades määrib see jalatsid ja püksid.
Öökülm ei hüüa tulles – klaasipesuvedelik vaheta välja aegsasti!
Talvise klaasipesuvedeliku võiks autosse kallata juba septembris, sest puulehtede värvumisega samal ajal kipuvad ka ööd krõbedaks. Hobiautodesse ei tohiks suviseid vedelikke üldse panna. Jahutusvedelikuga kasutaja üldiselt ise kokku ei puutu, kuid hoolduses käies peaks ta veenduma, et selle külmakindlust kontrollitakse.
