Hetkel Prangli ja mandri vahet sõitvat Vesta asenduslaeva opereeriv Kihnu Veeteed on ärevil, sest Viimsi vald tahab hiljemalt homme paika saada uue parvlaevaoperaatori perioodiks 18. detsember 2018 kuni 31. detsember 2020. Sedakorda siis remondist tulnud ja spetsiaalselt Prangliga ühenduse pidamiseks mõeldud parvlaev Wrangöga.

Kuna Tuule Liinide pakkumine oli 834 057 eurot ja Kihnu Veeteede oma 967 812 eurot, on tõenäoline, et vald valib teenusepakkujaks odavama. Hiljemalt homme tahab Viimsi vallavalitsus ka otsusele jõuda.

Abivallavanem Margus Kruusmägi kinnitas, et täna kohtutakse veel mõlema pakkujaga ja täpsustatakse detaile, homsel istungil tehakse otsus. Kruusmägi ei heidutanud asjaolu, et Tuule Liinidel varasemat parvlaevade opereerimiskogemust pole. "Laev on ju meil olemas, Wrangö ootab praegu Veeteede Ameti käes, et see hanke võitjale üle anda. Oluline pole, kas firmal on kogemust, kogemus peab olema kaptenil ja laevameeskonnal. Arvata on, et tööd teevad edasi ikka sama meeskond, kes praegugi laeval ootel on."

Kruusmägi sõnul on Kihnu Veeteede ärevus loogiline, sest nad on seni toimetanud suhteliselt konkurentsivabalt. Aga võitmiseks oleks pidanud tegema parema pakkumise! "Ka eelmisel riigihankel, mis lõpuks tühistati, olid ju pakkumises näha, et Kihnu Veeteed tulid kirvega kurge püüdma," viitas Kruusmägi hanke pea 2 miljoni eurosele hinnavahele - Kihnu Veeteede pakkumine oli 4 233 000 eurot ja SLK koos Tuulte liinidega pakkus 1 997 000 eurot.

Kihnu Veeteed: elutähtsat teenust ei saa osutada riiulifirma

Kihnu Veeteede juht Andres Laasma juhib aga tähelepanu, et Tuule Liinide puhul on tegemist sisuliselt riiulifirmaga, kes eelmisele hankele läks koos [samuti Leedole kuuluva] Saaremaa Laevakompaniiga. Üksi poleks Tuulte Liinid kvalifitseerunud. Kuna SLK on aga tänaseks pankrotis, siis hange tühistati. Nüüd kutsus Viimsi vald pärast hanke tühistamist aga Tuulte Liinid uuesti pakkumist tegema.

"Meil on täna keeruline lõpuni kommenteerida oma edasisi samme, kuna Viimsi valla lõplikku otsust pole veel meieni jõudnud. Praegu on meil info, et vald otsustas alustada läbirääkimisi Vjatšeslav Leedole kuuluva Tuule Liinid OÜ-ga. Nimetatud ettevõtte puhul on tegemist sisuliselt riiulifirmaga. Seetõttu on äärmiselt kummaline ja kahtlusi ning küsimusi tekitav, et vald üldse sellisele ettevõttele niivõrd elutähtsa teenuse osutamiseks pakkumiskutse saatis. Tegemist on ettevõttega, kes eelmisel riigihankel esitas ühispakkumise Saaremaa Laevakompaniiga, kellest viimase suhtes on tänaseks alustatud pankrotimenetlust ja varasem hange seetõttu tühistati. Teatavasti Vjatšeslav Leedo teine laevafirma, Väinamere Liinid, käib maksmata sadamatasude pärast (võlgnevus ca miljon eurot) Saarte Liinidega kohtus. On arusaamatu, et nüüd on otsustanud vald alustada läbirääkimisi ettevõttega Tuule Liinid OÜ, kes kuulub samale omanikule ja kel puudub igasugune kogemus parvlaevaühenduse korraldamisel ja kes varem iseseisvalt ei oleks kvalifitseerunud," ütles Laasma.

Riigihanke asemel otseleping

Viimsi vald selgitas ka, et seekord ei viidud läbi avatud menetlusega riigihanget, vaid lähtuti ühistranspordiseaduses sätestatud võimalusest sõlmida otseleping. Sellisel juhul ei ole ka kohustuslik sätestada kvalifitseerimistingimusi.

"Konkurentsi tagamise eesmärgil saatsime pakkumise kutsed välja viiele ettevõttele (Tallink Grupp AS, TS Laevad OÜ, TS Shipping OÜ, Tuule Liinid OÜ ja AS Kihnu Veeteed). Otsus tehakse hiljemalt teisipäeval, 11.12.2018," vahendas Viimsi valla esindaja Elis Mäeots. Oma pakkumise tegid viiest ettevõttest kaks - Kihnu Veeteed ja Tuule Liinid.

Tuulte Liinide juhti Tõnis Rihvki ei õnnestunud Ärilehel kätte saada.