Jurist vastab enamlevinud laenuküsimustele: mida teha, kui pank ei anna laenu? Kas abikaasa peab vastutama kaaslase laenude eest?
Keerulised finantsalased küsimused on tihti vaevaks ning paraku ei ole alati kellegi poole pöörduda. Seetõttu pakkus Laenukool möödunud kuul võimalust keerukate küsimustega pöörduda TF Banki juristi poole. Oleme esitatud küsimused ja vastused kokku kogunud ning kokkuvõtet saab koheselt altpoolt lugeda.
Pärimine
Erinevad pärimisega seotud küsimused võivad olla äärmiselt keerulised ja me oleme nendest üldiselt rääkinud ka oma varasemas blogipostituses "Kuhu läheb võlg pärast surma?". Meile laekunud küsimustest tooksime aga välja pöördumise, mis puudutas tulenevalt abikaasa surmast notarile avalduse esitamist seoses pärimismenetluse algatamisega. "Kas õige aeg notari poole pöördumiseks on kuus kuud peale abikaasa surma?" Pärimismenetluse algatamiseks ei ole vaja oodata kuute kuud ja pärija võib menetluse algatamist taotleda koheselt peale isiku surma registreerimist. Samuti pole pärimismenetluse algatamisel oluline pärimise alus (testament või seadus). Kuuekuuline tähtaeg on nüüdseks aegunud kord, mis kipub vanemal generatsioonil veel meeles olema.
Teine üldisi pöördumisi iseloomustav näide oli pöördumine kahe noormehe emalt, kes küsis nõu, kuidas käituda olukorras, kus ta soovib pärandada oma korteri vaid ühele oma poegadest. Soovitasime pöörduda notari poole ja viimasega konsulteerida mida ja kuidas testamenti kirja panna. Pärimismenetlus on alati lihtsam ja selgem, kui testament on tehtud kogu vara mitte konkreetse eseme (lugeja näite puhul korteri) kohta. Ainult korteri pärandamine on käsitletav annakuna ning annaku eseme enda omandisse saamine on pisut keerulisem protseduur, mis võib nõuda ka kohtusse pöördumist.
Abielu ja laenukohustused
Abiellumisel tuleb valida nn varasuhe. Juhul, kui seda ei tehta, kehtib varaühisus. Varaühisuse režiimi pinnalt tekkiks alljärgnev küsimus. Ühele pöördujale sai teatavaks asjaolu, et tema abikaasa on lähiajal võtnud mitu kiirlaenu erinevate krediidipakkujate juures.
Küsimus seisnes selles, kas küsija – kui laenu võtnud isiku abikaasa – vastutab kohustuste täitmise eest või ei. Kirjast oli võimalik välja lugeda, et võetud laene ei kasutatud pere, laste, ühise majapidamise ega vara huvides. Ühesõnaga pole tegemist abikaasade solidaarkohustusega, kuna kirjast tulenevalt ei ole laenud võetud ühiselt ega eelduslikult pere huvides.
Lisaks pole küsimuse esitaja sõlminud abikaasa võlausaldajatega kokkulepet, et vastutab partneri kohustuste eest oma lahus- ja ühisvaraga. Nimetatud asjaoludel ei vastuta kirja kirjutada oma abikaasa poolt võetud kohustuste eest. Kahjuks peab aga valmis olema selleks, et võib tekkida olukord, kus võlausaldajad nõuavad kohtu kaudu abikaasadele kuuluva ühisvara jagamist, et saada oma nõudele rahuldust võlgnikuks oleva abikaasa vara müügi arvelt.
Siinkohal peame vajalikuks märkida, et tuleb olla tähelepanelik laenu võtmisel pangast, kui laenu tagatakse kinnistule seatava hüpoteegiga. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel on üheks lepingu osaks nn tagatavate nõuete kokkulepe. Selle lepingu osaga lepitakse kokku, millised panga nõuded on tagatud hüpoteegiga. Kui pangaga lepitakse kokku, et hüpoteegiga on tagatud panga nõuded nii abikaasade kui ka ainult ühe abikaasa vastu (näiteks krediitkaardilepingust tulenevad nõuded), tagab kahjuks mõlemale kuuluv ühisvara ühe abikaasa võetud kohustuste täitmise.
Pank ei anna laenu
Mitmed pöördujad avaldasid rahulolematust olukorraga, et pangad lihtsalt ei anna laenu. Eriti murelikud olid FIE-d ja ettevõtjad, kes ise endale palka maksavad. On üldteada, et tarbijakrediidi pakkumine on Euroopas, sh ka Eestis, rangelt reglementeeritud. Kehtivad kindlad nõuded laenusaaja sissetulekutele, senisele maksekäitumisele, omafinantseeringu ulatusele ja sissetuleku ning igakuisete kohustuste suhtele. Pangad on kohustatud oma riske juhtima, kehtestama laenupoliitikaid ja määrama laenutingimused. Kui pangad jõuavad tehtud laenuanalüüsi tulemusel seisukohale, et isiku võimalik laenukoormus on või kasvaks liiga suureks, ei tohi pank vastavale isikule laenu väljastada.
Ettevõtjate veidi keerulisem olukord tuleneb osaliselt sellest, et tihti on oma ettevõtte puhul tegemist hiljuti tegevust alustanud firmaga. Pankadel on vajadus aga prognoosida laenusaaja sissetuleku jätkusuutlikust, mis omakorda tähendab ka noore ettevõtte käekäigu prognoosimist. See on aga lapsekingades firma puhul keeruline ja riskantne. Sissetuleku hulgas on küll tihti dividendid, mis on täielikult aktsepteeritav sissetuleku osa, kuid noore ettevõtte puhul on ka dividendide edasise perspektiivi hindamine küllaltki keerukas. Siiski arvame, et kui ettevõtja sissetuleku struktuur on selge ja ettevõtte aruandlus korrektne, on laenu saamine võimalik.
