Mõjuka panga hinnangul kummitab suuri jaekaupmehi risk, et osa müügipindu peab tulevikus sulgema just e-kaubanduse survel, mis osutub tõhusamaks raamatute, elektroonikakaupade, filmide, muusika, riidekaubad ja jalanõude müügil. Üksnes toiduainete jaemüügis jääb e-kaubanduse osa tagasihoidlikuks, kuid seetõttu on just selles sektoris kõige suurem kasvupotentsiaal.

Elektroonilise kaubanduse levikuga kaasneb senisest vähem füüsilisi asukohti, suurem läbipaistvus tarbija jaoks ning väiksemad otsimis-võrdlemiskulud ning suurem geograafiline turu-ulatus müüjate jaoks. Viimane asjaolu kätkeb endas kaupmehele selget plussi rohkemate müügivõimaluste näol kuid ka suurt miinus, sest konkurents suureneb.
Elektroonilise kaubanduse kasvule aitab kaasa samuti demograafia. Kui vanemaealised kasutavad ostudeks traditsiooniliselt vähem elektroonilisi kanaleid, siis näiteks 30-49 aastastest rootslastest 78 protsenti ostis 2017. aastal e-kauplustest ning 18-29 aastastest 73 protsenti.

E-kaupmehed jagunevad nendeks, kellele on ainult elektrooniline pood ning nendeks, kellel lisaks tavapoodidele on ka elektrooniline pood.
Suuremate kauplejate puhul on pigem standardiks lahendus, kus tavapoodidele kõrval arendatakse ka elektroonilist poodi. Samal ajal seni vaid elektroonilise kaubandusega tegelejad on hakanud omandama tavapoode. Seega näib välja kujunevat kombinatsioon, kus tava- ja e-kaubandus toimivad koos, kusjuures osa tavalisi müügipindu võib aja jooksul muutuda pigem kaupade näitamise, proovimise ja esitlemise kohaks.

Sellist arengut toetab asjaolu, et uued kaubanduspinnad tehakse reeglina suuremad kui olemasolevad ning sisustatakse varasemast ulatuslikumalt meelelahutuse ja toiduga. Samas ei ole uute suurte kaubanduskeskuste ehitus vähendanud väiksemate kaubanduspindade hulka.
Maailmas loetakse arenenud e-kaubandusega riikideks Ameerika Ühendriike ning Suurbritanniat, samuti Rootsit. Kui Rootsis oli 2017 andmetel e-kaubanduse osakaal toiduainete müügil vaid kaks protsenti, siis Suurbritannias kaheksa ja Lõuna-Koreas lausa 20 protsenti.

Balti riikidest on Eestis e-kaubanduse osakaal selgelt suurem kui Lätis või Leedus.

Võimalustest rahvusvahelises konkurentsis edu saavutada, räägitakse juba 5. märtsil, kui E-kaubandusliit koos SEB ja Ekspress Meediaga korraldab Tallinnas Kultuurikatlas Baltikumi suurima teemafoorumi Baltic E-commerce.

Tule ja saa osa Baltikumi suurimast e-kaubanduse foorumist. Tutvu programmiga ja kasuta võimalust registreerida soodushinnaga SIIN!