Brugginki seisukohad lähevad teravasse vastuollu rahandusminister Toomas Tõniste poolt mullu tehtud avaldusega, mis pooldas digiteenuste ajutist maksu veel enne nn suure kokkuleppe saavutamist OECD tasemel.

„Praegu liigutakse selles suunas, et kehtima hakkaks üks ülemaailmne lahendus, mis kehtestatakse läbi OECD. Sellele omakorda eelneks vahepealse etapina digiteenuste ajutine maks EL-is,“ ütles Tõniste novembris pärast Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungit.

Kuid just ajutises digimaksus näeb Bruggink kurja juurt, sest tema hinnangul muutub see automaatselt alaliseks maksumeetmeks, mis eirab pooleli olevaid üleilmseid läbirääkimisi. „See oleks vastuolus hea õigusloome põhimõtetega,“ rõhutas Bruggink.

Ajutise maksu kehtestamine ei arvesta Brugginki kinnitusel e-kaubanduse ainulaadset positsiooni, kus füüsiliste kaupade turustamine turgudel on juba käibemaksuga maksustatud. Kaupade müügi komisjonitasu täiendav maksustamine kujutaks aga endast täiendavat tarbimismaksu, mis mille peavad tasuma mitte rahvusvahelised korporatsioonid vaid tarbijad.
„Peale selle kahjustab ühepoolselt brutotulul põhineva maksu kehtestamine ühepoolselt Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, tõstab tarbijate hindu ja toob kolmandatest riikidest pärit vastumeetmed,” selgitas Bruggink assotsiatsiooni kodulehel.

Tõniste nägemuses on aga Eesti jaoks oluline, et kui eestlaste andmete kogumisest ja kasutamisest teenitakse tulu, siis jääksid maksud selle tulu pealt Eestisse. Digiteenuste ajutine maks oleks ministri kinnitusel esimene samm, mis meid globaalsele kokkuleppele lähemale viiks.

Mõned liikmesriigid kardavad, et lahenduse leidmine ülemaailmsel tasandil võtab liiga kaua aega, kuid OECD peasekretär teatas G20 juhtidele, et 2020. aastaks on kokkulepe saavutatud.

Tule ja saa osa Baltikumi suurimast e-kaubanduse foorumist. Tutvu programmiga ja registreeri SIIN!