Kasulik kirjutas eelmisel nädalal teemal, kas poed võiksidi müüa "parim enne" kuupäeva ületanud tooteid soodustusega. Tavapärased jaekauplused neid tooteid ei müü ja annetavad need Toidupangale. Tallinnas on aga kaks väikepoodi, kus müüakse peamiselt just "parim enne" kuupäeva ületanud tooteid.

Kaubaring kaupluste eesmärgiks on vähendada toiduraiskamist ning müüa edasi selliseid tooteid, mida tegelikult pärast "parim enne" kuupäeva ületamist süüa sobivad ja ei ole inimestele ohtlikud.

Mis vahe on "parim enne" ja "kõlblik kuni" kuupäevadel?

Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna nõunik Tiiu Rand selgitas, et "Parim enne" tähtpäev on seotud toidu kvaliteediga. "Parim enne" märgistusega on näiteks küpsised, maiustused, mahlatooted, karastusjoogid, konservid, moosid, jahud, helbed jne. See on toit, mis oma koostiselt, aga ka valmistamis- või pakendamistehnoloogiast tulenevalt ei ole kiirelt riknev, sest ei ole soodne riknemist põhjustavate mikroorganismide arenguks.

„Parim enne“ märgistusega toit võib Randi sõnutsi kaotada minimaalse säilimisaja möödudes oma lõhna- ja maitseomadusi, muutuda võib tekstuur või konsistents (toit kuivab, tahkub), väheneda võib vitamiinide sisaldus, kuid selline toit sobib endiselt söömiseks ja toidu valmistamiseks.

"“Parim enne” tähtpäeva ületanud toit ei muutu üldjuhul inimesele ohtlikuks. Seda vaid juhul, kui peetakse kinni toidu säilitamistingimustest (näiteks "hoida kuivas") või toitu hoitakse pakendil viidatud säilitamistemperatuuril," kinnitas Rand.

Siiski tasub Randi sõnul „parim enne“ ületanud toidu korral kindlasti hinnata, kas pakend ei ole vigastatud või moondunud (näiteks konservitoos on roostes või mahlapakk pundunud), milline näeb välja toit, kas esineb hallitust või mitte jne.

“Kõlblik kuni” tähtpäeva ületanud toitu ei tohi Randi sõnul müüa, turustada ega kasutada edasiseks käitlemiseks, sest see võib olla ohtlik inimese tervisele. „Kõlblik kuni“ tähtpäeva ületanud toitu ei peaks tarbima ka kodus.