Käänulist teed mööda õpetajaks

Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetajaks õppiv Janett Perv otsis hingelähedast eriala juba aastaid, seda nii spordi, ärinduse kui ka geoökoloogia suunalt. Lõpuks jõudis ta Tallinna ülikooli.

„Tee loodusteaduslike ainete õpetaja õppekavani on olnud pikk ja mitmete kõrvalpõigetega,” räägib Janett. Alustas ta geoökoloogia bakalaureuseõppega, samal ajal mängis korvpalli. Veel proovis ta kätt TÜ Pärnu kolledžis spordikorralduse ja projektijuhtimise erialal, kuid sealne liiga suur ärinduse osakaal ei olnud tema jaoks. Ka katsetas ta bioanalüütiku eriala ning keskkonnakorraldust, kuid ükski neist polnud selline, mis lõpuni õppima meelitanuks.

„Olen olnud pikalt sportlane ning alati arvanud, et ka mu tulevane töö on seotud spordiga,” nendib Janett. „Nüüd aga tundub, et pigem on see hariduse valdkonnas, kuhu saab siiski ka veidi sportlikku pisikut süstida.”

Ehedad mälestused maatöödest

Looduslähedane on Janett olnud juba väga väikesest saati. Lapsepõlves pidi ta tihti suviti mõlema vanaema juures käed mulda pistma või metsa seenele minema. Ehedad mälestused on tal maatöödest, nagu lehma lüpsmine, vikatiga rohu niitmine, ravimtaimede korjamine, suhkrupeedi harvendamine, kanade kaitsmine kanakullide eest. „Praegugi eelistan pigem reisida kohtadesse, kus saab kogeda ehedat loodust, mitte suurlinna melu,” tõdeb tudeng.

Õpetajaks saamise soov tabas teda aga alles hiljuti – juhuslikult sattus ta kuulutusele, kus otsiti loodusainete õpetajat. Mõtles ta kaua, nüüdseks töötab aga juba pool aastat Laagri koolis ning on otsusega igati rahul. Lastele bioloogiast ja geograafiast rääkides tekib ju hea tunne, et saab nende silmaringi laiendada ning neid keskkonnateemadel harida.

Kooli kõrvalt käib Janett üpris suure koormusega tööl, aga leiab, et kõik on võimalik – õppejõud on mõistlikud ning tööandja samamoodi.

Palju tööd, aga ka nalja

„Soovitan kindlasti tulla seda eriala õppima, sest õpetajatöö on väga vaheldusrikas ja pakub palju nalja, pealegi on meil õpetajaid praegu liiga vähe,” nendib Janett. „Jah, õppekava näeb küll ette kindlad teemad, mida peab läbima, aga see, kuidas neid õpilastele ette kanda, on juba igaühe enda välja mõelda. Ning noortel on kindlasti huvitavaid ideid või mõtteid, mida õpilastega teha.”

Kaua aega korvpalli mänginud ja mõned aastad ka Tallinna ülikooli naiskonda esindanud Janett on nüüd hakanud osa võtma erinevatest takistuskrossijooksudest. Üle heinapallide ronimine ning läbi muda roomamine tekitab temas mingil põhjusel väga ülevaid emotsioone.

„Inimene on osake loodusest, kõik meie kehas toimuv käib ju samamoodi loodusseaduste järgi, iseasi, kas tavainimene ka iga päev selle peale mõtleb,” kõneleb Janett. „Spordis konkureerivad tipud omavahel, loomariigis täpselt samamoodi, kuid auhinnaks ei ole seal kuldmedal, vaid paariline või karja juhtimine.”

Kõige parem näide looduse ja spordi sidumisest on ilmselt orienteerumine, kus on vaja oskust kaarti lugeda, tingmärke mõista, erinevad ilmakaared paika panna, aru saada, kus on mäed ja kus veekogud. „Aga tegelikult võiks iga Eesti inimene kas õues rattaga sõites või sügisel metsas seeni korjates tunda laulu järgi linde ja teada, kuidas metsa eksimise korral käituda,” nendib Janett.

Tallinna ülikoolis gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetajaks õppimiseks esita avaldus 20. juunist 1. juulini.