Ratas tunnistas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et sai kolmapäeva hommikul koos rahandusminister Martin Helmega (EKRE) rahandusministeeriumi ametnikelt ülevaate suvise majandusprognoosi kohta, mis saab aluseks tuleva aasta riigieelarve koostamisele.

"Mis muutus on võrreldes kevadprognoosiga, see on järgneva kuu arutelude sisu. Kust on vaja kokkuhoidu teha? Kus kohas on võimalus, kui üldse on võimalus, eelarves midagi juurde panna? Aga tervikuna, ega situatsioon kevadest väga palju muutunud pole," tunnistas Ratas.

Küsimusele, kas kärpida tuleb vähem kui kevadel räägitud 100 miljonit, vastas Ratas, et valitsuskabinet alustab arutelusid neljapäeval ja et on aus, kui valitsuse liikmed saavad esialgse info rahandusministeeriumi ametnikelt, mitte meediast.

Ratas lisas, et kindlasti on riigieelarve koostamisel vaja leida ka kokkuhoiukohti. Ka märkis peaminister, et teatud valdkondades riik koondama ei hakka ja palgatasegi jääb seal samaks.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.

Rahandusministeeriumi aprilli alguses avalikustatud kevadise majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal tugevaks, kujunedes 3,1% SKP-st.

Ühtlasi ennustas ministeerium, et viimaste aastate kiire hinnatõus võtab hoo maha ning aeglustub. Välistegurite tagasihoidlikuma panuse ja maksumuudatuste mõju vähenemise tõttu võib lähiaastatel oodata 2% lähedast inflatsiooni.

Eeltoodud positiivsete arengute kõrval juhtis ministeerium oma kevadprognoosis tähelepanu ka kahele negatiivsele väljavaatele. Esmalt toonitas ta, et valitsussektori eelarvepositsioon vajab parandamist. Struktuurne eelarvepositsioon vajab väikest parandust juba tänavu, 2020. aastal parandusvajadus kasvab.

Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt jääb selle aasta eelarve struktruurne eelarvepositsioon -1,0% ja järgmisel kolmel aastal -0,8% SKP-st. Ministeerium toonitas et eelarvereeglid tingivad vajaduse parandada eelarvepositsiooni ligi 100 miljoni euro võrra 2020. aasta eelarves.

Ka tuleb arvestada, et valitsussektori võlakoormus suureneb veidi.Valitsussektori võlakoormus suureneb tänavu 0,3 protsendipunkti võrra, 8,2%-le SKPst ja püsib sel tasemel 2023. aastani. Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks.