„Teadsime kevadel, et 2019. aasta eelarve kavandatud kujul kokku ei tule. Kärpeid tuleb teha suurusajärgus 50 miljonit eurot,” ütles Helme.

Majanduskasv aeglustub nõrgenenud väliskeskkonna tõttu, sest nõudlust piirab kohalikul turul energeetika ja ehitussektor, samuti käituvad tarbijad mõõdukalt ning investeeringute kasv on hüplik, selgus rahandusminister Martin Helme juhitud pressikonverentsi ettekannetest.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab järgmisel aastal 2,2 protsenti, kuid edaspidi peaks kasv kiirenema.

Eesti tööturg on heas seisus. Keskmine palk jätkab tõusu kiires tempos. Palgakasv peaks järgmisel aastal siiski aeglustuma koos majanduse jahenemisega. Aeglustunud palgakasvu kompenseerib osaliselt hinnatõusu pidurdumine. Tööpuudus püsib madalal 5 protsendi juures.

Oodata on hindade mõõdukat tõusu, mis ei ületa majanduse seisukohalt tervislikku taset. Hinnatõusu põhjustab eelkõige toidu ja teenuste kallinemine. Maailmamajanduse aeglustumine hoiab väliskeskkonnast tulevaid hinnatõuse tagasi. Selle mõjul on nafta hind langenud, tuues kaasa mootorikütuse mõninga odavnemise.

Riigieelarve koostamisel ei kao ära vajadus leida kokkuhoiukohti. Mai lõpus panime uue valitsusega paika riigi eelarvestrateegia ehk nelja aasta plaani. Uue majandusprognoosi ja muu vahepeal selgunud info valguses tuleb seda mõnevõrra muuta. Riigi eelarvestrateegia otsuste elluviimisel vastab 2020. aasta eelarvepositsioon uuendatud eesmärgile, 2019. aasta puudujääki tuleb vähendada.

Võlakoormus sel aastal veidi suureneb, kuid väheneb prognoosiperioodi lõpuks 6,7 protsendile SKPst. Riigieelarve ülejääk loob küll eeldused reservide kogumiseks, kuid laenude tagasimaksed ja finantseerimistehingute rahastamine muudavad riigi rahavoo valdavalt negatiivseks. Negatiivne rahavoog kaetakse reservidest ning prognoosi kohaselt riigikassal uut laenuvajadust ei teki.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on üheks aluseks, mille põhjal valitsus koostab 2020. aasta riigieelarve eelnõu.

Suvist majandusprognoosi tutvustavad rahandusminister Martin Helme ning rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütikud Madis Aben, Margus Täht ja Kadri Klaos.

Majandusprognoosi tabelit vaata siit.