Valitsuse nelja aasta tööplaanis on sees punkt, mis näeb ette et valitsus plaanib suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. Selle üks alalõik ütleb, et tuleva aasta jaanuariks koostab keskkonnaminister koostöös rahandusministri ja riigihalduse ministriga maa korralise hindamise ja sellest tulenevad maamaksu seaduse muudatuse ettepanekud.

Riigihalduse minister Jaak Aab rääkis, et nüüdseks on kokku kutsutud ministeeriumidevaheline töögrupp, mis peaks tõepoolest jaanuariks valitsuse lauale tooma soovitused, mida täpselt teha. Siis võiks valitsus sisulise otsuse maade uuesti hindamisel ära teha ja samas vaadata üle maa maksustamisega seonduva seadusandluse.

Kõige varasemalt võiks Aabi hinnangul maamaks tõusta alles paari aasta pärast, sest korralist hindamist ei ole võimalik üle öö teha.

"Ma olen varem saanud sellise tagasiside, et koos hindamise ja ettevalmistuse protsessiga see kestab kuskil kaks aastat. Kui otsus on tehtud," ütles Aab.

Praegu kehtiva seaduse alusel on maa maksumäär 0,1-2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. Sellele rakenduvad mõningad erandid ja vabastused. Näiteks põllumajandusliku maa maksimaalne maksustamise summa on madalam ja eraisikute kodu alune maa on üle Eesti maamaksust vabastatud. Täpse määra, millega maad maksustada, valib seadusega kehtestatud vahemikest kohalik omavalitsus.

Pikemalt saab maa maksustamisest lugeda ERR Uudistest.