Valitsus otsustas pensionisüsteemi reformida ning selle otsuse valguses tuleb Kristjan Liivamägi hinnangul igal pensionikogujal enda jaoks läbi mõelda uute mängureeglite alusel erinevad võimalused pensioniks kogumisel. “Uue pensioni eelnõu läbitöötamine on tavalisele inimesele ajamahukas ning tehniline protsess, aga kui pensionikoguja soovib enda jaoks pensioni kogumisel parima valiku teha, tuleb see teema selgeks teha,” ütles Liivamägi.

Kristjan Liivamägi sõnul võiks keskmiste finantsteadmiste ja sissetulekuga inimene kõigepealt vaadata peeglisse ja endalt ausalt küsida, kas ta soovib edaspidi oma finantsteadmisi oluliselt täiendada ja olla aktiivne investor või pigem pole tal selleks aega ja võimalusi.

“Keskmiste teadmiste ja sissetulekuga pensionikogujal ei ole mõistlik hakata vara ise juhtima. Kuna keskmine pensionikoguja ei ole aktiivne investor, siis on talle kõige mõistlikum lahendus teise sambasse raha edasi koguda siiani kehtinud süsteemi alusel. Praegune süsteem, mille kohaselt ma ise investeerin kaks protsenti brutopalgast ja riik paneb neli juurde, on väga hea võimalus pensioniks koguda ning inimestel on iseseisvalt sellist raha igakuiselt keeruline säästa ja investeerida. Nendel tingimustel tasub pensionisambaga liituda ka inimestel, kes ei ole sellega varem liitunud,” rääkis Liivamägi.

“Kui pensionikoguja on varasemalt investeerimisega tegelenud ning omab häid teadmisi finantsturgude toimimise kohta, siis pakub uus süsteem hea võimaluse ise pensionivara hallata. Mina olen erinevad võimalused läbi analüüsinud ning jätkan riikliku teise samba süsteemiga kogumist, kuid plaanin raha tõsta investeerimiskontole. Pensionivarade investeerimiskontole suunamisega ei tule mul tasuda tulumaksu ning mulle jäävad edasi kehtima II samba hüved – ehk riik maksab minu panusele neli protsenti juurde,” kirjeldas Liivamägi.

“Minu jaoks on oluline pensionivarade enda kontrolli alla võtmine seetõttu, et sellega maandan poliitilise riski. Eesti pensionisüsteemi suhteliselt lühikese ajaloo jooksul on riik ühepoolselt kaks korda pensionisüsteemi mängureegleid muutnud ning teinud seda ilma minu kui pensionivara omaniku ja pensionikogujaga läbi arutamata,” rääkis Liivamägi.

“Heaks näiteks on eelmine finantskriis, mil riik peatas ajutiselt ühepoolselt maksed II pensionisambasse. Tegemist oli finantsturgude kontekstis viimase 11 aasta parima ajaga, millal finantsturgudele investeerida, kuna aktsiate hinnad olid siis väga atraktiivsetel hinnatasemetel. Seega on minu jaoks oluline vähendada poliitilist riski olukorras kui näiteks järgmine valitsus peaks tahtma minu kogutud pensioniraha hoopis riigistada või sellega midagi muud põnevat teha. Minu investeerimiskontol olevat pensionivara ei saa riik ühepoolselt nii lihtsalt uute pensioniideede jaoks kasutada,” ütles Liivamägi.

Kristjan Liivamägi sõnul on aktiivsetel investoritel võimalik soovi korral koostada suhteliselt sarnase varade jaotusega pensionifond nagu hetkel II samba fondid on. „Erinevad empiirilised uuringud aktsiaturgude osas on näidanud, et pikaajaliselt ületavad riskiga korrigeeritud tootluse osas indeksfondid aktiivselt juhitud fonde. Ma olen hetkel enda II samba pensionivara investeerinud indeksfondi ning mul on plaan investeerimiskontol samuti enda pensionivara investeerida laiapõhjalistesse madalate halduskuludega indeksfondidesse,” lisas Liivamägi.

Mainori ja TalTechi vanemlektori sõnul on lühikeses plaanis pensionireformi võitja riik, mis teenib lühiajaliselt kõrgemat maksutulu. “Pikaajaliselt aga riik tervikuna kaotab, sest osa inimesi kulutab raha lihtsalt ära ja väiksema kindlustatuse arvelt kasvavad pensioniajal sotsiaalsed probleemid. Inimesed vaatavad tulevikus valitsuse poole, kes peab leidma tekkinud aukude lappimiseks uusi vahendeid,” sõnas Liivamägi.

Liivamägi hinnangul ei tasuks II pensionisamba raha tarbimiseks välja võtta, kuna selle raha pealt tuleb maksta tulumaksu ning hilisemas pensionieas võivad tekkida toimetulekuga raskused. “Minu hinnangul on reformi kõige suuremad kaotajad inimesed, kes võtavad raha II sambast välja ning suunavad selle kohe tarbimisse, ostavad uue televiisori või telefoni. Hiljem pensionieas süüdistavad nad riiki, et see ei hoolitse nende eest. Kuigi otsuse teevad inimesed ise, siis vastutust võtta tegelikult ei soovita,” ütles Liivamägi.

Lõpetuseks ütles Liivamägi, et kuna pensionivara on eestlaste üks suuremaid finantsvarasid, siis peaks iga inimene enda jaoks selle teema läbi mõtlema ning enda eelistustest, sissetulekutest ja riskitaluvusest tulenevalt otsustama, kuidas endale parimal võimalikul viisil pensioni koguda.