Kuidas juhtus, et Rootsi mees analüüsib Baltimaade ettevõtete aktsiaid?


Tulin Eestisse 2003. aasta paiku ja asutasin praeguse idufirmaga sarnase ettevõtte, mille eesmärk oli teha Baltimaade ettevõtete aktsiaanalüüse. Siis oli liiga vara seda teha, kuigi idee oli hea. Pangad teenisid suurt kasumit, neil ei olnud vajadust aktsiaanalüüsi kulusid kärpida. Vahepeal toimus finantskriis. Nüüd loevad pangad iga eurot, mille saaks kokku hoida. Analüüs on kärbitud päris miinimumini. Reguleerimise nagu MIFID-i tõttu on veelgi raskem investoreid analüüsiga varustada. Nüüd, 15 aastat hiljem on ideaalne aeg iduettevõtet tehes.

Kuidas algas su analüütikukarjäär?


See algas 1997. aasta paiku Rootsi investeerimispanga Carnegie analüütiku assistendina. Tol ajal oli aktsiaanalüüs lapsekingades. Kogu šõu keskmes olid maaklerid ja müügimehed. Minu tollane boss analüüsis aktsiaid juba enne börsi elektrooniliseks muutumist. Tuli Ericsson ja sellest sai esimene rahvaaktsia. Ameeriklased hakkasid Rootsi aktsiatesse investeerima. 1980-ndatel oli Rootsi aktsiaturul buum. Tundub, et Eesti hakkab alles praegu sellesse faasi jõudma. Praegu küll aktsiad eestlasi ei huvita.

Miks valisid just Balti aktsiad?


Ma ei tulnud Eestisse Balti aktsiate pärast. Tulin ja asutasin analüüsifirma, sest siin olid andekad inimesed mõistliku tööjõukuluga. Kuid kui sind tõmbavad aktsiad, siis pole vahet, kus sa oled – ikka vaatad börsi poole. Tallinnas oli börs ja nii ma siis hakkasingi vaatama siinseid aktsiaid. Mõnigi neist ettevõtetest kasvas lääne analoogidest kiiremini. Mõni pakkus head dividenditootlust. Hakkasin peale Rootsi aktsiate investeerima ka Balti aktsiatesse.