„Meil oli paar nädalat tagasi külas China Railway International Groupi (CRIG) kõrgeim juhtkond ehk ettevõtte president Chen ja tema meeskond. Käisime kohtumas otsustajatega Soomes ja Eestis. Võtsime läbi praeguse hetke tegemisi ja rääkisime otsustajatele projekti seisust,” ütles Vesterbacka Yle Uutistele.

Mõni aeg tagasi käisid projekti vedajad taotlemas Eesti valitsuselt otsust, et tunneliprojekt määratletaks riiklikult tähtsana. See käivitaks keskkonnamõju hindamise ja tunneli kavandamise Eestis. Vesterbacka sõnul on olemas lubadus, et see asi edeneb.

„Loodetavasti veel sel aastal jõuame selleski edasi. Töö tegemist on Eestis veidi juba alustatud, kuigi ametlik protsess ei ole veel alanud,” ütles Vesterbacka.

Tunneli keskkonnamõju hindamine Soomes on Vesterbacka sõnul heas hoos. Esimesed etapid on valmis ja tagasisidet kogunenud üle tuhande lehekülje.

„Selle aasta jooksul või järgmise aasta alguses oleme keskkonnamõju hindamisega finišis,” ütles Vesterbacka.

Vesterbacka sõnul on projekti finantseerimine graafikus ja heas seisus.

Klassikalisele küsimusele, miks tasuks hiinlastel tunneliprojekti investeerida, vastas Vesterbacka, et hiinlased nagu teisedki investorid tahavad investeerida „headesse ja tasuvatesse projektidesse”.

Arvutused on tehtud nii, et tunnel tasuks end ära 17 aastaga. Investeeringute tootluseks on hinnatud kümme protsenti.

Hiina omanduses on muu hulgas Soomes mänguettevõte Supercell ja Amer Sports ning Rootsis autobränd Volvo.

Vesterbacka ei ole sugugi mures, et raudteetunnel on osa Hiina riigi plaanidest või et osalevad suured, riigi omanduses olevad ettevõtted.

„See tehing ei sisalda mingit poliitilist või riigikorra tarnimist. Vähemalt minu teada ei ole siin taustal Hiina kommunistliku partei salasepitsus,” lausus Vesterbacka.