Rootsi SEB tunnistab Eestis tehtud rahapesukahtlusega hiigeltehinguid
(1)
SEB avaldatud materjalidest nähtub, et aastail 2005 kuni 2018 liikus panga Eesti haru kaudu 25,8 miljardit euro väärtuses esmapilgul hämarat raha.
Panga Eesti filiaali kommunikatsiooni- ja turunduse juht Silver Vohu mainib aga, et n-ö kahtlasest rahast ei saa juttu olla: tegemist olevat Rootsi emapanga kodulehel avaldatud pressiteadet tõlkides kaotsi läinud arusaamaga.
"Ei ole seal midagi kahtlast. Pank on täielikult analüüsinud kliendisuhteid ja liigitanud neid siis vastavalt kas siis vähese või suurema läbipaistvusega klientideks," selgitas Vohu Delfile ning lisas, et vähese läbipaistvusega klientide puhul on tegemist isikutega, kelle kunagisest äritegevusest pole tänaste standardite järgi ammendavalt infot.
Alates 2006. aastast on SEB astunud märkimisväärseid samme, et minimeerida rahapesu-ohtu Baltikumis, kinnitab SEB emapanga pressiteade.
Baltikumi-äritegevuse kohta tehtud põhjalik analüüs ei näidanud, et SEB-d oleks süstemaatiliselt kasutatud rahapesuks. Sellegipoolest puutuvad kõik pangad igal ajal kokku finantskuritegevusega seotud riskidega, ütles panga president ja tegevjuht Johan Torgeby pressiteenistuse vahendusel.
Pärast Eesti finantsjärelevalveametilt kriitika ja teabe saamist 2006. aastal võttis pank vastu hulga otsuseid rahapesuga seotud riskide vähendamiseks. Lõpetati suur hulk kliendisuhteid. Uue teabe ilmnemisel on SEB pidevalt lõpetanud kliendisuhted ja teatanud kahtlasest tegevusest politseile.
Kategooriasse „vähese läbipaistvusega kliendid” kuuluvad isikud, kelle suuremad ajaloolised maksevood ei vasta tänapäevastele läbipaistvuse standarditele. Ligikaudu 95 protsenti neist ajaloolistest vähese läbipaistvusega rahavoogudest käis läbi Eesti. Neid voogusid ei saa lugeda kinnitatud rahapesuks, siin on kõne all pigem suurenenud rahapesu oht, rahustab pangajuht Torgeby.
