Mobiiltelefon on ka e-ostlemisel kõige põhilisem kanal, seega tasub mobiiltelefoni vaade ja arendus seada prioriteediks. Enam ei räägita mobile first, vaid mobile only vajadusest. Kui nüüd sotsiaalmeediast rääkida, siis 3,5 miljardit inimest kasutab sotsiaalmeediat, millest 1,52 miljardit inimest kasutab Facebooki. 92% internetikasutajatest vaatab internetis videoid, mis tähendab, et videosisu (lühike, lööv) on ka turunduslikult kasulik ja vajalik. 1 miljard inimest kasutab Instagrami ja iga päev jagatakse Instagramis 95 miljonit fotot. Päevas tehakse 4 miljonit blogipostitust ning 5 miljardit otsingut Google’is – mis on Amazoniga koos maailma suurimad otsingusüsteemid üldse.
Inimesed veedavad internetis keskmiselt 6 tundi ja 42 minutit päevas, sellest sotsiaalmeedias 2 tundi ja 22 minutit. Veebilehtedest domineerivad Google, YouTube ja Facebook ning Baidu (Hiinas). 80% internetikasutajatest on midagi ostnud interneti vahendusel. 321,8 miljardi dollari eest ostetakse veebipoodidest rõivaid ja jalanõusid. Kaks kolmandikku sellest summast annavad USA ja Hiina elanikud, mis on nii suurimad e-ostlemise piirkonnad kui ka kauba saatjad. USAs annab veebipoodide ostudest 49% Amazon ning seal nimetatakse tihti e-ostlemist sõnaga Amazon.

47% internetikasutajatest kasutab ad blocker’it. Hinnanguliselt kaotavad ettevõtted reklaamide blokeerimise tõttu 75 miljardit dollarit aastas. 1,5 miljardit veebilehte oli 2019. aasta aprillis kogu maailmas. 342 miljonit domeeninime oli registreeritud aprillis 2019, millest 44% olid .com-aadressid.
Lisaks mobiiltelefoni peamiseks internetikasutuse ja e-ostlemise kanaliks tõusmisele on turunduslikult oluline ka sotsiaalmeedia. Edukamad e-kauplejad omavad häid automaatturunduse tööriistu ja sotsiaalmeedia strateegiaid. Lisaks sellele on lähiaastatel tõusmas aga veel üks uus trend – tarbijate keskkonnateadlikkus, mis kandub ka e-kaubandusse. Ringmajandus, taaskasutus ning ökoloogiline jalajälg ei piirdu ainult toote, vaid ka saatmise, pakendamise ja taaskasutatavusega. Näiteks üks hiljutine uuring toob välja, et vähemalt 15% Z-põlvkonna ostlejaid vaatab, kas ostetav kaup ja ka kaupmees on pühendunud ökoloogilisele jalajäljele, taaskasutusele jm-le.

Selleks, et end internetiäri ja e-kaubanduse trendidega kursis hoida ja panna kõrva taha, mida ning kuidas suurimad digiturundajad teevad, tule 12. märtsil kuulama Baltic e-Commerce Forumit, mis toob sinuni valdkonna 17 suurimat tegijat ja suunamuutjat:

  • Eesti Pank räägib Baltikumi e-tarbimise trendidest ja mahtudest
  • Jonne Hellgren RePackist räägib taaskasutusest ja ringmajandusest e-kaubanduses
  • Bolt, AirBaltic ja Facebook räägivad, kuidas parimad teevad digiturundust


Laval astuvad üles suurimate kuller- ja pakiautomaatide ettevõtete tegevjuhid, Eesti uue põlvkonna e-poodide läbikukkumised jpm. Pane end kirja parimale võimalikule e-äri seminarile Baltikumis SIIN.