Sada põhjust õppida õpetajaks

„Põhjuseid on tegelikult rohkemgi kui sada, kinnitavad Tallinna ülikooli õppejõud Kadi Georg ja Merlin Linde.

Kadi Georg (KG): Õpetajaamet on ju tegelikult elukutse, mis tagab, et kunagi ei hakka igav. Sa ei märka kunagi, et su oskused ja teadmised ning su töö kui väljakutse end ammendaksid. Sa ei tunne ka kunagi, et pole enam, kuhu edasi areneda. Samuti ei pea kartma, et õpetaja töö muutub rutiinseks, sest iga päev ja nädal on täiesti erinevad. Lisaks hoiab õpetajaamet noore ja värskena, sest töötades lastega oled pidevalt kursis sellega, mis lapsi kõnetab, mida nad väärtustavad ja millised nad on. See on väga loominguline.

Merlin Linde (ML): Tallinna ülikooli pedagoogika eriala bakalaureuseõppe boonus on, et saad kolme eriala korraga õppida: võtad kaks eriala, mida tahaksid põhikooli tasemel õpetama hakata ja saad lisaks õppida pedagoogikat.

KG: Kui astud aga otse pärast keskkooli pedagoogika õppekavale, on see mõnes mõttes kiirtee õpetajaks saamiseni. Teisest küljest on sul rohkem aega kujuneda väga heaks õpetajaks, saada ka ise aru, kes sa õpetajana oled, millised on sinu väärtused.

ML: Paljud bakalaureuseõppe tudengid tunnevad muret, kas see amet talle sobib, on kartlikud. Aga bakalaureuseõpe on hea võimalus saada aru, kas see töö on päriselt sinu jaoks või ei. Õppima tulek ei tähenda, et sinust peabki õpetaja saama. Aga kui õpetamine vähegi huvitab, on siin koht proovida ja katsetada, mida õpetamine tegelikult tähendab. Bakalaureusetasemel õppides saad rahulikult kujuneda, mõelda, katsetada, läbi proovida, oma enesekindlust kasvatada. Ning kõike seda, mida sa õpid pedagoogikas, saad rakendada mitte ainult õpetaja, vaid ka lapsevanema või kolleegina.

KG: Kui aga mõelda magistriõppe, näiteks mitme aine õpetaja eriala peale, siis ka seal saab astuda mitmele erialale korraga. Ning kuigi magistriõppekava läbides saab õpetajakutse, pole ka see õppekava piiritletud vaid õpetajaks õppimisega. Lisaks saab omandada ka näiteks hariduse juhtimise eriala, mis toetab laiemaid ja kaugemale ulatuvaid kompetentse. Karjäärivõimalused ja -rajad, kuhu liikuda, on väga laiad.

ML: Kui saad pedagoogilise hariduse, ükskõik, kas bakalaureuse- või magistritasemel, ei pea sinu töö või karjäär piirduma ainult kooli või lasteaiaga. Sinna mahub hariduse kureerimise, juhtimise, suunamise kõrval ka mitteformaalharidus. Pedagoogika õppekaval on meil hästi selgelt fookuses ennast juhtiva õppija kujundamine. Püüame teadlikult toetada seda, mismoodi päriselt oma õppimist teadvustada, mõtestada ja juhtida ning ennast sealjuures hästi tunda. Oluline on ka, et end üle ei koormataks – seda 21. sajandi oskust on vaja endas arendada.

KG: Meie eesmärk on pakkuda kaasaegseid ja teaduspõhiseid teadmisi. Me ei anna vaid praktilisi oskusi ega õpeta nippe, kuidas olla õpetaja, vaid loome teoreetilise tausta, miks me teeme, mida teeme, kuidas peaks õpetajatöö olema üles ehitatud.

ML: Õpetajaamet vajab väga head mõtlemisvõimet, sünteesi- ja analüüsioskust. Õpitu rakendamise oskuseni jõutakse ju info otsimise ja analüüsimise, mõtestamise kaudu. Kõik meil õpitavad ained keskenduvad sellele, mida õpetaja saaks teha, et toetada iga lapse õppimist, ka süvaõppimist, tema heaolu. Sinna kuuluvad motivatsioon, lapse füüsiline ja vaimne heaolu, see, et tal oleks klassiruumis hea ja mõnus olla.

KG: Eesmärk on ju, et õppimise kaudu leiaks laps iseenda, saaks aru, mis on tema huvid ja soovid, suund, kuhu ta soovib edasi liikuda. Oluline on ka oskus võtta vastutus oma unistused teoks teha, oskus ja julgus enda eest seista.

Loe ka:
Bakalaureuseõpe
Integreeritud õpe
Magistriõpe