Õhtust erisaadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli, külaliseks Ritsberg.

Enne eriolukorda oli Lux Expressil kokku päevas 254 väljumist. Neist 144 siseriiklikud. Lisaks sai sõita lähiriikide linnadesse. Kui e-viisa muutus priiks, siis kasvas näiteks ka huvi bussiga Peterburi vahet sõita.

Ritsberg sõnab, et hetkel on neil kõigest 24 väljumist päevas, need kõik Eesti sisesed. "Alla 10 protsendi on väljumisi tegelikult alles. Küll aga oleme võtnud põhimõttelise seisukoha, et tagame Eesti linnade vahel kas või minimaalse liikumisvõimaluse. See on praegu kehtiv Tallinn-Kuressaare ning Tartu-Narva liinil, kus oleme ainsad vedajad." Ta tunnistab, et mõlemal liinil on praegu kõigest mõni reisija päevas.

1x
00:00

Ritsberg räägib, et nad on kasutusele võtnud palju lisameetmeid, et riski minimaliseerida. Kontakt reisija ja bussijuhi vahel on viidud nulli lähedale. Reisijatel on palutud pilet võimaluse korral internetist või bussijaamast osta. Ka igasugu lisateenused, mis varem pakuti, on nüüdseks maas.

Äraootaval seisukohal

Kuidas praegu firma olukord, kas töötajaskonna seas ka koondamisi, palgakärpeid? "Lootust pole minetanud, aga olukord on keeruline," nendib Ritsberg. Ta toob välja, et nende firma on lisaks Eestile orienteeritud ka ida suunal ning Läti ja Leedu osas. "Suure tõenäosusega, kui ka olukord hakkab taanduma, ei avane kohe Euroopa sisesed piirid, veel vähem liiklus idasuunal. Need on aspektid, millega peame arvestama järgmisi samme tehes. Kõige suurem muutuja või tundmatu on see, kui tõsine negatiivne mõju on kriisil majandusele Eestis ja mujal," arutleb Ritsberg.

Ta lisab, et ka eriolukorra järel on inimestel rahalisi võimalusi vähe, mistap hoitakse kokku, ehk ka bussiliikluse pealt. "Oleme pigem äraootaval seisukohal ning mängime läbi võimalikke stsenaariume."

Bussijuhte hetkel koondatud pole, küll on veidi inimeste arvu vähendatud tugiteenuste puhul. "Töötajate üldarvu kontekstis, mis on 500 ringis, siis ikkagi pigem olnud marginaalsed muutused." Töötukassa meedet (kahe kuu jooksul korvatakse teatud kriteeriumitele vastamise korral firmadel töötajate palgast 70 protsenti, summa on kuni 1000 eurot brutos töötaja kohta) plaanitakse taotleda aprillis ning mais. Lisaks viidi osa töötajaid osalise töökoormuse peale.

Ritsberg arvab, et taaskäivitamine saab olema keerukas. Nad on pakkunud välja ka oma võimaluse, kuidas ehk siis võiks riik abistada - loogika oleks see, et iga reisija kohta toetaks riik samas vääringus piletituluga. Taaskäivitamise osas tõi Ritsberg positiivsena välja, et maanteeamet on andnud signaali, et peale eriolukorra lõppu ei oodata kohe samas mahus väljumiste taastamist, mis olid enne eriolukorra kehtestamist.

Positiivne uudis tarbijatele

Ta loodab, et jõutakse samale tasemele - ja ehk isegi enam - aga see võtab kaua aega. "Miinimum aasta või isegi poolteist," tõdeb ta ja viitab, et nende jaoks on väga oluline suvehooaeg, on selge, et tänavu jääb tulemus kesiseks.

Mis saab piletihindadest, kas need võivad kerkida? Ritsberg lausub, et luges ise paari päeva eest, et on spekulatsioonid, kuidas lendamine ja kõik muu läheb kallimaks. "Lendamise kohta ei oska öelda, aga bussiliiklus on pigem suure tõenäosusega tarbijale just soodsam. Mis hakkab pihta ka sellest, et turul on oluliselt rohkem pakkujaid, kui on nõudlust, mis tähendab seda, et konkurents tiheneb ja seeläbi võidab tarbija. Hetkel küll ei näe, et peaks hakkama koheselt seda kahjumit lühiajaliselt tagasi teenima. Eesmärk on tuua reisijad tagasi bussidesse."