Nii Eestis kui mujal maailmas populaarne reisibroneeringute veebisait sattus suure avalikkuse ja poliitikute kriitika alla pärast seda, kui ettevõtte tegevjuht Glen Fogel teatas 15. aprillil ajalehele De Volkskrant, et kuigi ettevõte taotleb riigilt toetust, tuleb sellest hoolimata võtta ette ka suurem koondamislaine, kirjutab Bloomberg. Ettevõte annab Hollandis tööd umbes 5500 töötajale.

„Kasumimasin Booking.com sirutab käe riigiabi järele,” kirjutas seepeale Hollandi ärileht Het Financieele Dagblad. Õhtuleht NRC Handelsblad viitas nende palvest kirjutades sellele, et tegu on väga oportunistliku sammuga, mis ei näita ärimaailma just kõige positiivsemast küljest.

Kasum on läinud omanike taskusse, jättes ettevõtte finantspuhvrita

Kriitikud juhtisid ennekõike tähelepanu ettevõtte viimaste aastate maksuplaneerimise poliitikale ning aktsionäridele tehtud väljamaksetele. Ettevõtte viimase kolme aasta majandusaruannete järgi on Booking Holdings ostunud tagasi 16 miljardi dollari väärtuses aktsiaid.

„Booking on maksnud oma aktsionäridele viimastel aastatel nii palju raha, et neil pole enam mingit finantspuhvrit,” märkis Nyenrode äriülikooli korporatiivrahanduse professor Jaap Koelewijn. Ta märkis, et tegu on klassikalise näitega olukorrast, kus kasum suunatakse erainvestorite taskutesse ning kahjum lastakse ühiskonnal kinni maksta.

Booking.com ise ütles, et nad näevad praegu väga palju vaeva, et töötajaid sel raskel ajal toetada ning täielikult hävinenud reisiturul hakkama saada. „Enamus suurfirmasid on teada andnud massikoondamistest, kuid me teeme kõik endast oleneva, et see torm meist mööda läheks,” ütles ettevõte kirjalikus avalduses. Booking.com'i kinnitusel püüavad nad ellu jääda kapitaliturgudelt raha kaasamise ning uute töötajate värbamise külmutamise kaudu.

Populaarne reisibroneeringute keskkond ei ole ainus Hollandi suurfirma, mis on hiljuti suure avaliku pahameele alla sattunud. Ka tänasest olukorrast räsitud Prantsuse-Hollandi lennufirma Air France-KLM on tule alla sattunud oma juhtide preemiapoliitika pärast. Ettevõtte tegevjuht Ben Smith lubas neljapäeval, et jätab oma palga pealt makstava tulemustasu välja võtmata.

Selliste olukordade jaoks vaja selget sõnumit

Hollandlaste valulik reaktsioon selliste ettevõtete riigipoolse toetuse küsimisele näitab, et valitsused kõnnivad kuumadel sütel oma otsustega, milliseid riigile kuuluvaid ettevõtteid või erasektori firmasid tekkinud olukorras toetada. Just Hollandis on see väga tundlik teema, kuna tegu on liberaalse majanduspoliitika ja tugeva heaoluriigi seguga. Ka on seal üks Euroopa madalamaid ettevõtete tulumaksumäärasid.

Hollandi peaminister Mark Rutte märkis kolmapäeval parlamendiliikmete kriitilistele küsimustele vastates, et on ilmselge, et need ettevõtted, kes on huvitatud juunikuust alates riigi teisest majandusmeetmete paketist toetuse saamisest, peavad jalamaid lõpetama igasugused väljamaksed aktsionäridele ja loobuma tippjuhtide preemiaprogrammidest.

Hollandi valitsuse esimese leevendusmeetmete paketi järgi võib ettevõte küsida kolmeks kuuks oma töötajatele kuni 90% suurust palgahüvitist, kui viiruse tõttu on käive langenud vähemalt 20%.

Ka leiavad Rutte koalitsioonipartnerid, et Booking.com’i töötajaid ei peaks karistama aktsionäridele minevikus tehtud heldete väljamaksete eest. „Me ei taha siin näha sama vaatepilti, mis on USA-s, kus töötukassa uste taha on pikad järjekorrad tekkinud,” märkis ühte koalitsioonierakonda kuuluv parlamendisaadik Steven van Weyenberg.

Booking.com’i näol on tegu Hollandi tehnoloogiasektori ühe suurima edulooga. Kuna 1996. aastal asutatud ettevõte ei suutnud piisavalt vajaminevat riskikapitali koguda, ostis 2005. aastal populaarse broneeringukeskkonna ära Ameerika päritolu online-reisibüroo Priceline. Sellega läks Booking.com sisuliselt USA ettevõtte omandisse, kuigi enamus selle tegevusest jäi ikkagi Hollandisse.

Ei saa raha niisama laiali jagada

Ettevõtte eelmise aasta majandusaruande järgi oli Booking Holdingsil 31. detsembri seisuga 6,3 miljardit dollarit vabasid vahendeid. Samal ajal oli tal üleval ka 7,6 miljardi dollari eest laenusid.

„Me peame põhjusega raha säästma,” märkis ettevõtte tegevjuht Glen Fogel eelmisel kuul, kui talt küsiti ettevõtte rahatagavara kohta. „Ärge arvake, et ma võin raha niisama lihtsasti laiali jagada, ma ei ole jõuluvana,” lisas ta.