Ettevõtetele raha laenamiseks on Kredexil tarvis lisaeelarvest eraldatud raha ja seda pole Kredex ikka veel saanud. Kui raha pole, et saa Kredex otselaene välja anda ning ettevõtete laenutaotlused on lihtsalt ootel. Samas on Kredex lubanud juba näiteks nädal tagasi, et laene hakatakse kohe välja maksma.

Rahastamisleping ootab aga allkirju ning majandusministeerium tunnistab, et riigikassale oleks summa väljamaksmine "liiga koormav". Sisuliselt tähendab see, et Kredexile ettenähtud raha ei ole.

Allkirjad peavad andma majandusministeeriumi ministrid Taavi Aas ja Raul Siem ning Kredexi juht Lehar Kütt ning leping peaks allkirjad saama järgmisel nädalal, st ligi kahenädalase viivitusega.

„Kuna Kredexile eraldatavad summad on tavapärasemast oluliselt suuremad, on lepingu sõlmimine võtnud kauem aega, et vajalike summade eraldamine ei oleks rahandusministeeriumi riigikassale liialt koormav," ütles Ärilehele MKMi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi.

"Pikka aega ei olnud paigas ka rahandusministeeriumi poolt koostatav lisaeelarvest rahastatavate toetuste andmise ja kasutamise üldtingimused, mida tuleb järgida nii valdkonna eest vastutava ministri määruse või käskkirja kehtestamisel kui ka juhul, kui toetusmeede viiakse ellu halduslepinguga ehk Kredexile raha eraldades.

Valitsus kiitis heaks toetuse kasutamise üldtingimused 27. aprillil 2020 ning vastavad põhimõtteid tuleb järgida ka Kredexile raha eraldamisel. Kredexile eraldatakse vahendid esimesel võimalusel kui rahastamislepingule on allkirjad alla saadud, see juhtub tõenäoliselt järgmisel nädalal," ütles Lubi.

„Vabariigi Valitsuse 19. märtsi otsus nägi ette laenukäenduste andmiseks 1 miljard eurot. Sellest ei ole Kredexini tänaseks jõudnud veel ühtegi eurot,“ ütles Kredexi juht Lehar Kütt Ärilehele antud intervjuus. „Loodetavasti siiski lähipäevil jõuavad meieni esimesed summad lisaeelarvega ette nähtud rahast. Teatavasti eraldati lisaeelarvega käenduste andmiseks 300 miljonit eurot ja Kredexi poolt laenude andmiseks 550 miljonit eurot.“

„Riigikassa tagab eri reservide ja võla kaasamise toel kogu lisaeelarvega ette nähtud 3,5 miljardi euro suuruse negatiivse rahavoo finantseerimise. See hõlmab lisaks valitsusasutuste tavapärasele tegevusele, nagu pensionide ja palkade maksmine, ka töötukassa, KredExi, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetavaid meetmeid," teatas rahandusministeerium. "Kavandatud meetmetega on tagatud kõigi nende tegevuste piisav finantseerimine. Suuremate summade järkjärguline graafiku järgi osade kaupa väljamaksmine on tavapärane, seda nii riigikassa, toetuse rakendaja kui ka toetuse saaja vaates."