ERISAADE | Kohvikuketi juht kriisist: külm dušš, kust saab kokkuvõttes energiat juurde. Selline olukord õpetab, mis firmas ümber teha
Mainitud osaühingu nimi ei ütle paljudele ehk midagi, aga teatakse nende kaubamärki - Gustavi kohvikuid. Need asuvad Tallinnas ja Tartus ostukeskustes. Lisaks on osaühingul Tartus ka legendaarne Werneri kohvik.
Peagi on eriolukorra väljakuulutamisest kaks kuud. Liivamägi meenutab, et kohvikud olid ühed esimesed, kes pihta said. Kaubanduskeskustes suleti enamik asutusi, ka nende kohvikud. "Werneriga oleks võinud jätkata, aga sulgesime sel põhjusel, et ei tahtnud olla viimased mohikaanlased, kes ajavad viimast eurot taga," viitab ta, et keset kriisi olnuks see vastutustundetu. Praktiliselt 80-90 protsenti käibest langes päevapealt ära.
Prognoosid on rõõmsamaks muutunud
Liivamägi räägib, et esiti mõtles ta, et koondamine on kõige viimane variant. Neil on kokku 150-180 töötajat (sõltuvalt hooajast). Mõni aeg tagasi paistis, et pääsu pole - tosin töötajat tuleb koondada, praeguse seisuga loodab Liivamägi, et number on veelgi märgatavalt väiksem. "Prognoosid on vahepeal rõõmsamaks muutunud, päike paistab ja 11. mail lubatakse kaubanduskeskused avada," illustreerib ta.
Ka kriisi hakul ei jäädud ootama, et kohe ime juhtuks ja äri niisama taastuks. E-poode kerkis kui seeni pärast vihma ja nii rajati ka oma. "Naljatades võib öelda, et e-poe ehitamine võtab üldiselt pool aastat aega, nüüd tehti nädalaga või vähemaga," räägib Liivamägi. Lisaks alustati hiljuti koostööd ühe suure jaeketiga.
Ta teab rääkida, et on ka restorane, kelle käive praegusel kriisiaegsel e-ajastul kasvanud. "Just nimelt need restoranid, kus pakutakse tänavatoitu. Meie teeme torte ja valmistoitu. Eks see selline asi, et ilmselt me põhiäriks ei saa."
Kohvikud jäävad nende jaoks tõesti ilmselt ikka esmaseks. Nüüd neid tasapisi ka avatakse. Sel nädalal Werner ja eelmisel nädalal Gustav Tartu kaubamajas (seal on neil eraldi sissepääs, mida reeglistik hetkel nõuab). "Tore avada, suure koorma seljast maharaputamine, midagi toimub. Aga ega seal pudrumägesid pole, käive endiselt 60-70 protsenti vähem kui enne kriisi. Vaikselt rahvast aga käib, tore näha, et leiti üles. Ollakse ka hästi hoolsad reeglite suhtes - kontrollivad meid, meie kontrollime neid." Tehtud on ka prognoose edasise aasta osas ja loodetakse, et käibenumbrid jooksvalt kerkivad.
Tühjad kohad täitmata ei jää
Nagu paljud teised firmad, kasutavad ka nemad töötukassa palgameedet. Liivamägi kiidab, et see on abiks paljudele firmadele, kus töömaht järsult langes. Ta viitab samas, et tegu on vaid kahe kuu pikkuse meetmega (saab võtta välja kolme kuu jooksul - toim). Kui mõnel firmal läks juba enne kehvasti, siis tekib küsimus, kas ja kuidas pärast seda edasi toimetatakse. On selge, et osa asutusi paneb uksed jäädavalt kinni. "Olen kuulnud mõnest, kes ütleb, et ei ava enne sügist või üldse. Aga nagu öeldakse - kriis loob ka võimalusi, küllap tühjad kohad täitmata ei jää. Mõned peavad alla vanduma, teised saavad võimaluse. Ma usun, et mingil hetkel on turg stabiliseerunud. On uued kohad ja vanad head kohad," nendib Liivamägi.
Oma firma puhul kiidab ta, et kõik töötajad suutsid kiiresti reageerida. "Minu jaoks tähendab see seda, et inimestega arutledes ja rääkides võib imesid teha. Kriis õpetas tulubaasi ülevaatamist, kas kõik tegevused on vajalikud ja sedagi, kas investeeringud põhjendatud."
Ta lisab, et kriisi võib võtta ka kui külma dušši, kust saab energiat juurde. "Ollakse veel elujõulisemad kui enne," arvab ta firmade kohta, kes suudavad kriisiolukorras kohanduda ja tegevust jätkata.
