Hetkeseisuga on Rail Baltica ettevalmistamisse Eestis investeeritud 42 miljonit eurot
Hetkeseisuga on Rail Baltica ettevalmistamisele, projekteerimisele ja ehitamisele Eestis investeeritud umbes 42 miljonit eurot ning käimasolevaid töid on lepinguliste kohustuste järgi suurusjärgus 50 miljonit eurot.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tutvustas neljapäeval valitsuses 2019. aasta Rail Balticu raudteeühenduse ehitamise vahearuannet koos ülevaatega tänavuse ja järgmise aasta märgilisemate tegevuste ning ehitusobjektidega.
„Viimased pisut enam kui aasta on järjekordne tähis Rail Balticu taristu arendamisel – käesolevaks hetkeks projekteeritakse uut raudteed kogu Eesti trassiosal ehk 213 kilomeetril, projekteeritakse ka Tallinna ja Pärnu reisiterminale,“ rääkis minister Taavi Aas. „Mullu alustati esimese Rail Baltica kohtobjekti ehitusega Saustinõmme maanteeviadukti näol ning eeloleval kahel aastal jätkame kiirendatud ehitamiskava ja investeeringutega - veel tänavu kuulutatakse välja hanked juba seitsme järgmise objekti ehituseks ning töödeks elektriliinide ja gaasitrasside ristumiskohtades.“
Teiste lähiaja suuremate töödena nimetab valitsusele esitatud vahearuanne Muuga kaubaterminali ja Vanasadama trammiühenduse projekteerimise, RB kuivsadama teostatavusanalüüsi ning Pärnu kaubaterminali eelprojekti koostamise.
„Tänaseks oleme seega paigutanud nii Euroopa toetuse kui Eesti omaosalusena kiire raudteeühenduse rajamisse 90 miljonit, mis ehitustegevuse kiirenemisega juba lähiaastatel mitmekordistub – ainuüksi ehituseks on 2020-2022 planeeritud ligi 123 miljonit eurot,“ lausus majandus- ja taristuminister. „Eelarves ja riigieelarve strateegias on aastani 2024 ette nähtud investeeringuid summas 880 miljonit eurot, millest 85 protsenti katab toetus Euroopa Liidu ühendamise rahastust.“
Taavi Aasa sõnul tutvus valitsus ka Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise temaatikaga, mis johtub maikuisest riigikohtu otsusest seoses planeeringu tühistamisega kolme trassilõigu osas.
„Riigikohtu maikuine lahend on selgeks indikatsiooniks, et Rail Balticu projekti mastaapsust arvestades on see lõviosas läbi viidud kõigiti korrektselt, kuid ühes aspektis on kaasnenud menetluslik viga,“ lausus minister. „Sõltumata projekti keerukusest, on Eesti riigi esmane prioriteet õigusliku korrektsuse igatine tagamine, mistõttu hetkel kaaluvadki asjaomased ministeeriumid kohtuotsuses viidatud Natura ala hindamise teostamiseks maakonnaplaneeringu menetluse uuendamist. Oluline on aga riigikohtu otsusest tulenev selge kinnitus, et nii Harju- ja Raplamaa kui ka Pärnumaa maakonnaplaneeringud on muus osas olnud igati õiguspärased.“
