Ettevõtlusõpetaja: laske lapsel ebaõnnestumisest õppida!

Ettevõtliku hoiaku kujundamisel mängivad rolli nii kool ja õpetajad kui ka kodu, lapsevanemad ning sotsiaalne keskkond. Kuidas suunata lapsi nii, et neist saaks algatusvõimelised ja sotsiaalselt tundlikud täiskasvanud ning milliseid suveaja tegevusi selleks kasutada, kirjeldab Tallinna 21. kooli ettevõtlusõpetaja Elbe Metsatalu.

„Haridus ei muuda maailma. Haridus muudab inimesi ja inimesed muudavad maailma!" on öelnud Brasiilia haridusuuendaja Paolo Freire. Freire põhiideeks oli, et kool peaks õpilasi ette valmistama elamiseks mitte lihtsalt homses, vaid nad peaks suutma ise kujundada homset. Kui inimene on haritud, siis muutub ta ühiskonna passiivsest liikmest aktiivseks, ettevõtlikuks ja hoolivaks osalejaks. Kõik saab alguse positiivsest ja loovast mõttelaadist, tahtmisest lahendada enda ja teistega seotud probleeme ning leida uudseid tulevikku suunatud lahendusi enda ja ühiskonna heaks.

Sellise ettevõtliku hoiaku kujundamine on pikk protsess, mis peaks algama juba varases nooruses, sest toob lastes välja nende eeldused, võimed ja huvid. Tegutsemissoovi, loovust ja igapäevaste elus vajalike oskuste arenemist suunavad algul lasteaed, pärast kool, kuid väga tõhusaks mõjutajaks on ka vanemad.

Esimese töökogemuse võlud ja valud

Noorte pädevused avalduvad sageli iseseisvumisel ehk esimesel töökohal. Olen kokku puutunud noortele hooajalist tööd pakkuvate ettevõtjatega, kes ütlevad, et tööle tulnud noorte puhul kipub välja joonistuma sarnane muster - noorte enesehinnang on kõrge või vastupidi, peaaegu olematu, esimesed raskused peletavad kiiresti töölt, puudu jääb vastutustundest õigel ajal tööle jõuda ja seal rutiini taluda. Hiljuti Šotimaal ettevõtjate seas läbi viidud uuringus selgus muuhulgas, et ettevõtjad peavad oluliseks noortes arendada järgmise viie aasta jooksul ebaõnnestumisega hakkamasaamist, meeskonnatööd ja suhtlemisoskust.

Tuleviku ametid muutuvad ajas kiiresti ja tööturul hakkama saamiseks on vaja pidevalt ennast täiendada või uueks karjääriteeks ümber õppida. Sellega kohanemiseks muutuvadki aina olulisemaks laiapõhjalised teadmised erinevatest valdkondadest, aga eeskätt just isiksuslikud oskused: loovus, enesejuhtimine, autonoomne motivatsioon, emotsioonidega toimetulek, planeerimise, probleemide lahendamise ning suhtlemise oskus.

Usk oma võimetesse aitab ebaõnnestumisest õppida

Muutustega toimetulekuks valmistavad noori ette kool ja õpetajad, kuid isiksuse kujundamisel on võtmetähtsusega ka kodu ja sotsiaalne keskkond, kus laps viibib. Väga oluline on toetav suhtumine lapse pingutuste, edusammude, aga ka ebaõnnestumise puhul. Eriti just eksimist ja ebaõnnestumist kardetakse ja hurjutatakse, kuid tegelikult õpitakse sellistest kogemustest kõige enam.

Näide elust: 5. klasside mini-minifirmade laadal müüsid kõrvuti lettidel enda valmistatud vahvleid ja mahlajooki tüdrukute tiim ja laimijooki poiste tiim. Poisid olid tõelised müügimehed, neid saatis ostjate järjekord ja kiidusõnad. Tagasihoidlikumad tüdrukud said kenasti hakkama vahvlite müügiga, kuid jooki ei ostnud neilt keegi. Nad olid õnnetud, et poisid võtavad neilt kliente ära. Soovitasin keskenduda ainult vahvlitele. Laada lõpuks olid nad kasumis, sest otsustasid pakkuda vahvleid koos joogiga, võites seeläbi kliente endale. Lisaks sai uue tähenduse koostöö ja ühiselt tehtud otsus pingutada vaatamata esialgsele ebaõnnestumisele.

Siit soovitus lapsevanematele: ärge tehke otsuseid laste eest, vaid kuulake ära nende probleem, andke neile aega ise lahendusi otsida, toetage raskest hetkest ülesaamisel ja ainult vajadusel suunake sobiva lahenduseni jõudmisel. Isetegemise eduelamus on lapsele oluline õppimiskoht, misläbi areneb uudishimu, soov tegutseda, ettevõtlikkus. Tänapäeva tempokas ja kiiresti muutuvas maailmas on just laps sageli see, kes uusi oskusi oma pereliikmeteni viib - vanemal on tarvis uskuda lapse võimetesse ning toetada tema pingutusi eesmärkide saavutamisel.

Suvi kui rahatarkuse ja ettevõtlikkuse õpikeskkond

Igas päevas on tegevusi, mida saab käsitleda mänguna, kuid mis ühtlasi arendavad laste oskusi. Näiteks ettevõtlusteadmisi, rahatarkust ja sotsiaalseid oskusi omandavad lapsed mitmete tegevuste kaudu, olgu nendeks erinevates projektides osalemine, tegutsemine kaaslastega klassis, treeningrühmas või koduhoovis. Kes meist poleks lapsepõlves mänginud poodi, kus kaupadeks olid käbid või kivid ja kehtivaks rahaühikuks lepalehed. Selles mängus olid suurepäraselt põimunud loovus, matemaatika ja igapäevaelu: kuidas kaaluda ja mõõta, arvutada hindu ja koguseid, jagada tervikut tükkideks ja vastupidi. Kuivade ja igavate numbrite asemel muutus matemaatika käegakatsutavaks ja praktiliseks vajaduseks. Hea võimalus rahatarkust, ettevõtlust ja enda müügioskusi katsetada on ka igasugused külakohvikud ja laadad - õppetund sisaldab toodete planeerimist, eelarvestamist, hindade ja kasumi arvutamist ja ka reklaami tegemist.

Lapsele võib julgelt juba varakult taskuraha anda. Nii õpib ta loendama ja arveldama müntide ja rahatähtedega. Päris poes saab laps peagi selgeks sentide liitmise eurodeks ja õpib mõistma raha väärtust. Oma raha kasutab laps enamasti säästlikult, vastutustundlikult ja eesmärgipäraselt. Siiski tuleks lapsevanemal jälgida, millele laps raha kulutab ja seada piirsumma pangakaardi kasutamisel.

Ettevõtluspädevust ja sotsiaalseid oskusi saab lastes ja noortes kujundada huvipakkuvate kogukondlike ettevõtmiste või heategevuse kaudu. Näiteks Šotimaa koolides on hakatud tegelema sotsiaalse ettevõtlikkuse programmiga, kus lapsi suunatakse märkama probleeme enda kogukonnas, otsima neile lahendusi ja neid lahendusi ellu viima. Lapsed on valmistanud ja müünud šokolaadi, et koguda raha kohaliku mänguväljaku rajamiseks või pannud üksildasi vanureid omavahel ja lastega suhtlema läbi üksteiselt õppimise - lapsed õppisid aiatööd, kokkamist, kudumist ja õmblemist eakatelt ning nemad õppisid digioskusi õpilastelt. Tegevused on lõimitud kooli õppekava ja aineõppega. Probleemipõhine ettevõtlikkuse ja sotsiaalsete oskuste mõtestatud kujundamine aitab kaasata ka neid õpilasi, kes muidu koolis käia ei taha, kuid kes saavad oma kooliväliseid huvisid sotsiaalse ettevõtluse projektides rakendada. Selline kasulik projektõpe levib juba ka Eesti koolides, kuid sama meetodit saab rakendada ka kooliväliselt perekonna või koduküla projektidesse lapsi kaasates - lastel on häid ideid ja tahet teha päris asju. Suvi on selleks parim aeg.

Praegu on enam kui 300 Eesti koolis rakendatud Junior Achievement Eesti, Edu ja Tegu ning Ettevõtliku Kooli programme, eriti populaarsed on praktilisel tegevusel põhinevad põhikooli minifirmad ja gümnaasiumi õpilasfirmad. Esmase ettevõtluskogemuse pealt oskab noor hiljem igasuguseid projekte ellu viia. Tänu Euroopa Sotsiaalfondi projektitoetustele on lisandunud palju koole, kus koostöös kohalike ettevõtjate ja sotsiaalsete partneritega rakendatakse ettevõtlusõpet ja ettevõtlikke tegevusi noorte paremaks kohanemiseks töö- ja igapäeva eluga. Eesti laste finantskirjaoskus on teistest parem.

Ettevõtlusõpe, lastevanemate positiivne suhtumine ja toetus oma laste pingutuste, õnnestumiste aga ka ebaõnnestumiste korral, toetab õpilaste individuaalset ja sotsiaalset arengut, loovust ja tulevikku suunatud oskusi. Näeme ja kasutame nutikalt ära igapäevaseid tegevusi laste uudishimu toitmiseks ja uute oskuste andmiseks. Usun, et just nemad, meie homset kujundavad ettevõtlikud ja sotsiaalselt tundlikud noored inimesed, muudavad maailma.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond