Isegi kui varem pole sellega kokku puututud, siis üha enamates ettevõtetes, nii suurtes kui ka väikestes, esitatakse nüüd neid küsimusi. Väikestes firmades sellealase majasisese kompetentsi puudumise tõttu – vähestel on oma IT-spetsialist palgal; suuremates organisatsioonides ülesande keerukuse tõttu – süsteemid on keerulised, sõltuvusi palju ja muudatuste tegemise hind on kõrge mitte ainult raha poolest. Nende muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks on vaja uute oskustega inimesi.

Erasektor ei kasuta piisavalt IKT-lahendusi

Olgu põhjuseks vähene teadlikkus või kaalutletud otsus, siis seda olukorda on tegelikult pikka aega peegeldanud ka mitmed rahvusvahelised IKT-alased uuringud. Nendes kergitavad Eesti positsiooni avaliku sektori innovatiivsed lahendused, ent seda kisub allapoole IKT rakendamine erasektoris. Näiteks Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) globaalse IT-raporti (Global Information Tehnology Report) viimases, 2016. aasta väljaandes on Eesti üldine koht 22., samas kui alamindeksites on avaliku sektori IKT kasutus sellest keskmisest oluliselt kõrgemal 8. kohal. Erasektori oma on märksa madalamal 28. kohal, mille ühe komponendina IKT rakendamine firmades lausa 31. kohal.

Seda fenomeni tõendab ka kohapealne statistika: ligi 2/3 IKT kutsealadel hõivatutest (loe: IT-spetsialistidest) töötab IKT-sektoris, ülejäänud teistes majandussektorites. Euroopas on see suhe pigem vastupidine (IKT-sektoris 42 protsenti ja teistes sektorites 58 protsenti). See näitab ühest küljest Eesti IKT-sektori olulisust meie majanduses, teisalt annab tunnistust IKT rakendamise vajakajäämistest teistes majandussektorites.

Peamine kasu digitehnoloogiatest ei tõuse IT-sektorist, vaid kõigist ülejäänutest, kus infotehnoloogiaid rakendatakse. Sel põhjusel on oluline digitehnoloogiate oskuslik kasutuselevõtmine IKT-sektorist väljaspool. IKT-spetsialistide arvu kasv nendes sektorites sõltub otseselt seal tegutsevate juhtide otsustest ehk nende teadlikkusest, kompetentsidest ja silmaringist digiteemades. Peale kasvava (sh piiritaguse) konkurentsi ajendab juhte üha enam digilahendustele mõtlema ka suurenev tööturu surve. Prognoosid lähikümnendiks ei näita aga vähenevate töökäte arvu osas leevenemise märke. Kuidas nendeks muutusteks siis valmis olla?

Kuidas algatada digimuutuseid ettevõttes?

Just sel eesmärgil avati Tallinna Tehnikaülikoolis 2018. aastal uus üheaastane magistriõppekava mitte-IT-sektori ettevõtete juhtidele ja juhtivtöötajatele, kes vajavad oma firma töö korraldamisel ning kavandamisel paremat arusaamist digitehnoloogiate kasutamise võimalustest ja riskidest. Õppekava läbinud ettevõtte juht on paremini valmis ohjama ja suunama digitehnoloogiatest ajendatud muutuseid oma ettevõttes. Samuti on oluline mõista, millised globaalsed (nii digitaalsed kui ka muud) trendid mõjutavad ettevõtteid pikemas ajaperspektiivis ja milliseid otsuseid peab praegu tegema, et nendeks valmis olla. Lisaks saab ülevaate peamistest tehnoloogiatest, mis muudavad vanu ärimudeleid ja sünnitavad uusi.

Aasta jooksul räägitakse lihtsas keeles tehnoloogiatrendidest ja digitehnoloogiatest, põimides neid erinevate juhtimis- ning majandusteemadega. Klassikalises mõttes magistritöö puudub, üle kolmandiku magistrieksamist katab stuudiumi läbiv projektitöö. Selle käigus seob magistrant iga aine sisu individuaalselt oma ettevõtte või tegevusvaldkonna teemadega ja alles seejärel sooritab magistrieksami. Õppekavale „Digimuutused ettevõttes“ kandideerimise eeltingimus on magistrikraadi olemasolu, sellele vastav kvalifikatsioon või kõrgharidus mahuga vähemalt 240 EAP-d. Selle puudumist saab asendada vähemalt 7-aaastase strateegilise juhtimiskogemusega ja töökogemuse või täiendkoolituse põhjal omandatud magistritasemel juhtimiskompetentsidega (mida tõendatakse VÕTA kaudu).

Selle õppekava tulemusel on Eesti varsti sama edukas digilahenduste kasutaja erasektoris nagu tuntust toonud e-riik avalikus sektoris.

Uuri lähemalt, mis kava see on ja kuidas saab sisse astuda: taltech.ee/digimuutused-ettevottes

Hea teada!

  • Õppetase: magistriõpe

  • Õppe kestus: 1 aasta

  • Õppevorm: teoorialoengud eelsalvestatuna internetis, kokkusaamised (üle)nädalati õhtupoolsetel aegadel, lõpetamine magistritöö asemel magistrieksamiga (18 EAP-d)

  • Õppekava maht: 60 EAP-d

  • Õppekavas on viis kohustuslikku ainet, üks valik- ja üks vabaaine, igaüks 6 EAP-d.

  • Õppetöö toimub TalTechis, Tallinnas Mustamäel.

Asso Lankots

Õppekava “Digimuutused ettevõttes“ vilistlane Asso Lankots:
Lubage tutvustada: TalTechi õppekava „Digimuutused ettevõttes“ täitnud õnnelik tehnikateaduse magister (MScEng). See oli parim juhtimiskursus, mille eales läbinud olen. Tulevikku vaatav, sisult ja vormilt vägagi kaasaegne. Kursuse eesmärk on suurendada ühiskonna kui terviku digivõimekusi: kuidas disainida kaasaegseid sotsiotehnoloogilisi süsteeme/organisatsioone ja kuidas muudatusi soovitud tulemuseni juhtida? Õppeainete skaala ühes otsas käsitleti poolfilosoofiliselt tehnoloogilist progressi ja inimeseks olemist (Kristjan Port) ning skaala teises otsas oli esindatud väga konkreetne kaasaegse andmeanalüüsi protsessi juhtimise käsitlus (Kristian Allikmaa). Õppejõududeks on Eesti parimad oma ala praktikud. Soovitan soojalt, sisseastumiskonkurss käib (üks aasta väga intensiivset õppimist)!

Neljakümnendates ennast kaasajastada ja õppida uusi asju ning luua uusi võrgustikke on vägagi värskendav. Avardab päris palju maailmapilti ja loob uusi (ootamatuid) perspektiive. Mul ongi nii läinud, et just neljakümnendates olen endalegi vägagi ootamatult läbinud TalTechis kaks magistrikursust: 2019 MBA, 2020 digimudimise MSc.

Seekord toimus lõpetamine kolmes osas. Eksmatrikuleeriti juba juuni alguses, virtuaalne lõpuaktus toimus 19. juunil ja lõpudiplomil käisin drive-in meetodil dekanaadis järel 25. juunil. Virtuaalne lõpuaktus oli tore elamus, TalTech pingutas väga hästi. Aktuse viis IT-teaduskonnale omaselt läbi virtuaalne konferansjee Digily, peeti kõnesid, tehti IT-inimeste nalju, mängiti hümne, esines Lenna. Avasin aktuse ajal koduses aulas mõned 0,25 l õlled (päris aulas oleks selline tegevus tõenäoliselt kohatu olnud).

Tervitan kõiki kursusekaaslasi ja õppejõudusid. Kohtumiskordasid ei olnud kaasaegsele õppevormile omaselt ülemäära palju, kuid kui oli, siis oli see kvaliteetaeg.


Mente et manu!

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud, avaldusi saab esitada 4. juuli 2023 keskpäevani. Loe lähemalt: taltech.ee/sisseastujale

Jaga
Kommentaarid