„Arendusprojekt võib küll olla ühiskonnale kasulik, kuid viidagu see ellu kaugemal, mitte minu tagahoovis. See suhtumine elu edasi ei vii," selgitas Sutter, miks kannab tänavune keskkonnapäev pealkirja „Taastuvenergia minu tagaõuel".

„Riigid ja riikide ühendused võivad vastu võtta deklaratsioone ja muid ühisdokumente, aga kui selle taga ei seisa iga rahva esindaja, iga kodanik, siis muutused on keerulised tulema. Ühiskondlikud kokkulepped ja kogukonna kaasamine on tõestatud tee edule - ole avatud, selgita ja näita kasu. Usun et kuuleme selle kohta tänastes diskussioonides häid mõtteid," lausus Eesti Energia juht.

Sutter avaldas heameelt, et konverentsil osaleb teiste seas maailmas enim meretuuleparke arendanud Taani päritolu energiafirma Ørstedi asepresident Ulrik Stridbæk. „Tema ettekandest meretuuleparkide sotsiaalmajanduslike mõjude kohta saame ehk tõmmata ka paralleeli, millist mõju saaks ja võiks avaldada Eesti esimene meretuulepark, mida soovime Liivi lahte rajada."

Balti riikide suurima tuuleelektri tootja, Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni juht Aavo Kärmas avaldas kogukonna kasust rääkides lootust, et tulevikus kehtivad ühtsed reeglid, kuidas tuulepargi talumist kompenseeritakse.

„Selles osas peaks olema info nii arendajatel kui kohalikel. Üks võimalus on maksta kohalikule omavalitsusele iga tuulest toodetud elektriühiku pealt kindel summa. Suuremas plaanis võiks taastuvenergiat tootvad ettevõtted olla börsil vabalt kaubeldavad - nii saaks iga inimene soovi korral arengusse panustada. Tekib omanikutunne ja kaasneb isiklik tulu," lausus Kärmas.

Eesti Energia on võtnud eesmärgi toota 2024. aastal ligi poole elektrist ja soojusest taastuvatest allikatest. Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, millele kuuluvad neljal turul - Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas kokku 20 tuuleparki, 4 koostootmisjaama, 36 päikeseelektrijaama, pelletitehas ja hüdroelektrijaam.

Traditsioonilist keskkonnapäeva modereerib sel korral Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Päev lõpeb parlamendierakondade esindajate paneeliga „Süsinikuvaba Eesti aastaks 2050" ehk millised on need lähiaastate sammud ja konkreetsed tegevused, mis teevad Eestist 30 aasta pärast süsinikuneutraalse riigi.