Korralagedus seaduseloomes. Turismiseaduse muutmise varjus tahab rahandusministeerium viia ellu suure maksukorraldusliku muudatuse
20 aastat muutmatuna püsinud turismiseaduse muutmine, mis sai alguse juba möödunud aastal, jõudis septembrikuus riigikogu majanduskomisjoni, kes otsustas 22. septembril majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette valmistatud eelnõu riigikogu suurde saali esimesele lugemisele saata. Eelnõu keskendub majutusteenuse osutamise nõuete kaasajastamisele.
Vahetult enne seda, kui majanduskomisjon otsustas eelnõu riigikokku saata, 17. septembril laekus aga komisjonile rahandusminister Martin Helme allkirjaga ettepanek lisada turismiseadust ja tarbijakaitseseadust muutvasse eelnõusse ka tulumaksu- ja maksukorralduse seaduste muudatused, mis võtaks jagamismajanduselt maksude laekumise karmimalt kontrolli alla.
Jagamismajanduse platvormide domeenid võidakse Eestis blokeerida
Rahandusministeeriumi esitatud muudatuste kohaselt peaks kõik jagamismajanduse ettevõtted – mitte ainult majutussektoris tegutsevad Airbnb, Booking.com jt – hakkama uuest aastast kehtima hakkava korra järgi varustama maksu- ja tolliametit oma klientide nimekirjaga – eraisikuid isikukoodi kaudu ning ettevõtteid registrikoodi kaudu – ning neile iga-aastaselt nende platvormide kaudu laekuva tulu ülevaadetega.
Kui praegu on platvormidele sellise info edastamine vabatahtlik, siis rahandusministeeriumi ettepanek muudaks selle kohustuslikuks. Esimene kord, kus platvormid peaksid selliseid andmeid esitama, oleks 1. veebruariks 2022. aastal. Kui nad aga sellest nõudest kinni ei pea, oleks Eesti riigil õigus neid trahvida või – et asi oleks mõjusam – blokeerida konkreetne domeen Eestis üldse.
Majanduskomisjoni reformierakondlasest liikme, turismiseaduse muutmise eelnõu vastutava menetleja Annely Akkermanni sõnul on selline rahandusministeeriumi samm nii ebatavaline kui ka ebasoovitav. „Mis teeb ta kummaliseks, on see, et valitsus ju paneb eelnõu kooskõlastusringile, kus ministeeriumid oma ettepanekud teevad. Valitsus on ikkagi üks meeskond,” sõnas Akkermann.
Tema sõnul on olukord, kus rahandusministeeriumi ettepanekud laekusid majanduskomisjonile eelnõust endast eraldi ja paar päeva pärast seda, kui eelnõu oli komisjonile esitatud, selge märk sellest, et valitsuskoalitsioonis puudub selles küsimuses üksmeel. Eriti veel olukorras, kus rahandusministeeriumi ettepanek kätkeb endas väga suuri ja põhimõttelisi muudatusi kogu ka maksukorralduse seisukohalt.
„Seadusloome hea tava seisukohalt oleks tulnud ikkagi teha väljatöötamiskavatsus. Sellistel suurtel ja põhimõttelistel seadusemuudatustel tehakse väljatöötamiskavatsus, mõeldakse välja, miks seda seadusemuudatust peaks tegema ja siis ta peaks läbima kooskõlastusringid nii ministeeriumites kui ka turuosalistega,” lausus Akkermann, rõhutades, et ka platvormide enda arvamusega tuleks ka arvestada.
Kuna antud ettepanekuga tahetakse muuta hoopis teisi seadusi – tulumaksu- ja maksukorralduse seadusi –, siis oleks rahandusministeeriumil tulnud valmistada ette eraldi eelnõu ja esitada see riigikokku läbi rahanduskomisjoni, mis tegeleb just nende valdkondade seadusandlike algatuste menetlemisega. „Niimoodi sellist suurt maksuvaidlust rahandusministeeriumi poolt ära teha pole lihtsalt sobiv,” nentis majanduskomisjoni liige.
Ka ei pea Akkermann õigeks rahandusministeeriumi välja käidud sanktsiooni nendele platvormidele, kes ei hakka neile kohustuslikuks tehtud nõudest kinni pidama. "Mida see teeb Eesti riigi kuvandile, kui hakatakse domeene blokeerima? Või mida teeb see meie turismimajandusele?" nentis ta.
Kuigi majanduskomisjoni liige küsis 22. septembril komisjoni ees eelnõuga seonduvalt selgitusi andmas käinud majandus- ja taristuministrilt Taavi Aasalt (Keskerakond), mismoodi peaks sellisesse rahandusministeeriumi ettepanekusse suhtuma, jäi minister oma vastuses väga umbmääraseks, viidates sellele, et rahandusministeerium tahab jagamismajanduse maksukuulekust parandada.
„Mind ikkagi huvitaks, mis see valitsuse seisukoht on – see on ikkagi valitsuse poolt riigikokku saadetud eelnõu ja temal kui vastutava ministeeriumi esindajal peaks olema selge seisukoht, miks seda ei ole ikkagi algses eelnõus ja kas seda rahandusministeeriumi ettepanekut peaks arutama või lisama tema esitatud eelnõule,” rõhutas Akkermann.
Ka ei välista ta, et turismiseaduse muutmise esimese ja teise lugemise vahel siiski lisatakse rahandusministeeriumi ettepanek täna esimesele lugemisele minevasse turismi- ja tarbijakaitse seaduse muutmise eelnõusse, kuna riigikogus on koalitsioonierakonnad enamuses. „Kui koalitsioon saab ka suures saalis hääled sellele tulumaksuseaduse muudatusele hääled taha, siis ta ikkagi tuleb,” märkis Akkermann.
Peaks jätma ministeeriumi ettepaneku arvestamata
Seda, et selline rahandusministeeriumi samm on seadusloome head tava arvestades tavatu, tunnistab siiski ka majanduskomisjoni esimees, Isamaa liige Sven Sester. „Tegemist on ettepanekuga, mida miskipärast tavalises ministeeriumite ja erasektori kooskõlastusringis ei käsitletud,” märkis ta. Ka ütles Sester, et tema isiklikult on seda meelt, et seda ettepanekut turismiseaduse muutmisel arvesse ei võeta.
„Esitatud ettepanek puudutab vaid osaliselt turismivaldkonda ja tegemist on maksuseaduste muudatustega, mis on rahanduskomisjoni pädevuses. Leian, et korrektne oleks, kui tehtaks läbi kooskõlastusring ja kui on tõesti tegemist ajakriitilise teemaga, siis võiks ministeerium pöörduda riigikogu rahanduskomisjoni poole palvega need muudatused komisjoni poolt algatada,” põhjendas majanduskomisjoni esimees. Temagi sõnul tuleks see ka turuosalistega läbi arutada.
„Digiplatvormidel toimuva majandustegevuse läbipaistmatus ei puuduta ainult majutussektorit, vaid kogu platvormimajandust tervikuna. Esitatud ettepaneku näol on tegemist palju laiema teema ja subjektide ringiga kui turism ja turismiseadus. Seetõttu vajaks see ettepanek eelnõust 234 SE eraldi käsitlemist ning samuti on väga oluline, et oleks varakult kaasatud ka muudatusega seotud huvigrupid,” rõhutas Sester.
Rahandusministeeriumi soovi sellisel moel platvormimajandust reguleerima hakata mõistab hukka ka neli aastat tegutsenud Eesti Jagamismajanduse Liit (EMJL). „EJML mõistab rahandusministeeriumi soovi platvorme reguleerida, kui seda teha läbipaistvalt ja tagades võrdse kohtlemise kõikidele platvormidele,” lausus liidu juhatuse liige Keiu Roosimägi.
Tema sõnul ei toeta nad kindlasti praegusel kujul tehtud tulumaksu- ja maksukorralduse seaduste muudatusettepaneku lisamist turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõusse, sest rahandusministeeriumi ettepanek ei puuduta ainult turismiettevõtteid ja laiema hulga platvormide reguleerimine ei ole antud eelnõuga otseselt seotud.
„Kuivõrd tegu on muudatusettepanekuga, siis kaasatud ei ole ühtegi mõjutatud osapoolt ning teostamata on EL tasandi analüüs selles osas, mil määral saame läbi sellise seadusemuudatuse infoühiskonna teenuseid sellistele reeglitele allutada,” põhjendas Roosimägi. Liidu liikmete hulgas on näiteks sellised platvormid nagu Bolt, Uber, GoWorkaBit, Autolevi, Helpific ja Fundwise.
Paras segadus ettepaneku esitamise ümber
Sellest aga, kuidas siis ikkagi juhtus, et rahandusministeeriumi ettepanek just sellisel kujul turismiseaduse muutmise eelnõu protsessi jõudis, on võrdlemisi raske aru saada.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Annely Akkermann on üsna veendunud, et tegu on järjekordse rahandusminister Martin Helme (EKRE) soologa. „Ta on kindlasti Martin Helme Soolo, sest ta pole tulnud läbi valitsuse. Muidu ta oleks tulnud meile turismi- ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõuna,” lausus majanduskomisjoni liige.
Nii majandus- ja kommunikatsiooni kui ka rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnad annavad selle ettepaneku sellisel moel esitamise osas kohati vastukäivat infot. Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhte osakonnast viidati algselt Ärilehele saadetud vastuses, et rahandusministeeriumilt on turismiseaduse muutmise protsessis laekunud selline ettepanek, soovitati täpsemat infot küsida rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnalt.
Sealt öeldi aga, et just majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise soovitas selle ettepaneku rahandusministeeriumil sellisel moel majanduskomisjonile esitada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt uuesti selgitusi küsides selgus, et kuna rahandusministeeriumil olid need tulumaksuseaduse muudatused välja töötamisel – ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul haakuvad need ka turismiseaduse eelnõu eesmärkidega –, siis seetõttu rahandusministeerium ka need muudatusettepanekud esitas.
„Jagamismajanduse platvormidel tegutsevate teenusepakkujate maksukohustuse täitmise tõhustamise küsimus on olnud pikalt arutlusel nii Eestis kui Euroopa Liidus. Mis puudutab tarbijaõiguste ja ettevõtluse piiramist ja tulude deklareerimise korraldust, siis eelnõuga ei ole rahandusministeerium kehtestamas ühtegi uut maksu digiplatvormidel tegutsevatele majutusettevõtjatele, vaid soov on tõhustada maksude laekumist,” põhjendas Laura Laaster majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiosakonnast.
Ta lisas, et osad suuremad platvormid nagu Airbnb, Uber ja Bolt edastavad maksu- ja tolliametile teenuse pakkuja nõusolekul juba täna neid andmeid. „Edaspidi muutuks see kohustuslikuks ka teistele platvormidele, kes pakuvad teenust ja vahendavad teenuse pakkumise käigus raha. Seeläbi tingimused võrdsustuvad kõigile. Rahandusministeeriumi ettepanek niisiis pigem lihtsustab maksude raporteerimist ja parem maksukuulekus on majanduse seisukohalt oluline,” lausus Laaster.
Tema kinnitusel majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rahandusministeeriumi ettepanekut ka toetab. „Aruandluskohustus oleks nii Eesti kui välismaa digiplatvormide halduritel, kes reaalselt vahendavad teenuste osutamist, mitte siis neil portaalidel, mis võimaldavad ainult reklaamida oma teenuseid, aga otseselt ei vahenda nende osutamist,” sõnas Laaster.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast lisati, et nende poolt esitatud muudatusettepanekud lähtuvad muuhulgas eesmärgist kohelda sarnaselt nii kodus kui majutusasutustes pakutavaid majutusteenuseid ja tagada õiglasem maksustamine. "Ühtegi uut maksukohustust muudatustega ei kehtestata, vaid muudatused puudutavad infovahetust," rõhutas ka Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast.
Ta märkis, et ministeeriumi muudatusettepanekuga muutub maksude deklareerimine ja tasumine kodumajutuse pakkujate jaoks senisest lihtsamaks ja mugavamaks. "Sarnased aruandluseeskirjad on ettenähtud riikides nagu Norra, Soome, Läti, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia," lausus Suutre.
