Alates 2. aprillist on peatatud igasugune laeva- ja lennuliiklus Kuubale, riiki pääseb üksnes valitsuse eriloa alusel, kirjutab CNN. Kuigi need piirangud on aidanud aeglustada viiruse levikut, on nad andnud väga valusa löögi Kuuba majandusele. Saarel, mis suurel määral sõltub turismist, ei ole praktiliselt mitte ühtegi turisti.

1954. aasta Chevy kabrioleti roolis olev Alejandro on vaid üks paljudest kuubalastest, kelle sissetulek sõltub turismist ning tänast olukorda tunneb ta teravalt ka omal nahal. „Siin ei ole mitte kedagi,” nendib kuubalane, viidates Kuuba pealinna Havana tühjadele tänavatele. „Ei ole turiste, ei ole sissetulekut. Me ei arvanud, et see kestab nii kaua,” tunnistab ta.

Enne seda, kui Kuuba koroonaviiruse pärast lukku pandi, teenis Alejandro 30 dollarit tunnis, sõidutades oma klassikalise Chevyga turiste ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde. Ta isegi värvis auto tumeroosaks, et sellega külaliste tähelepanu köita.

Tema säästud on juba ammu otsas, praegu elab Alejandro sellest rahast, mis sõbrad on talle Ameerikast saatnud. Ka on ta mõistnud, miks Havana tänavatel ei ole väga palju Chevysid. „See röövib korralikult kütust,” tõdeb ta. „Mis siis, kui ma satun autoõnnetusse? Mul poleks isegi nii palju raha, et auto remondi eest maksta,” kurdab kuubalane.

Millal aga Kuuba taas turistidele uksed avab, seda ei oska keegi saareriigis öelda, räägitakse vaid spekulatsioonidest. Märtsikuus, kui avastati kolm esimest koroonaviiruse juhtumit – need olid Itaalia turistid – otsustas saareriigi kommunistlik valitsus, et kõrgendab kontrolle lennujaamas, kuid kuna riigi meditsiinisüsteem suudab ka turistide tervise eest hoolitseda, tagatakse turism ka edaspidi.

Mida rohkem aga nakatumisi juurde tuli, seda enam taganes Kuuba valitsus oma algsetest lubadustest, pannes lõpuks kogu riigi lukku. Turism keelustati, baarid, restoranid ja rannad suleti. Valitsus pani seisma ka uute hotellide ehituse, mis nüüd on täiesti tühjad. Havana vanalinna tänavatel, mis tavaliselt on turistidest ülerahvastatud ja lärmakad, on nüüd sama vaikne kui muuseumis.

Piirangutel, mille hulgas on ka kohustuslik maski kandmine avalikus ruumis ning siseriiklikud reisipiirangud, on olnud oma mõju. Kuuba terviseministri sõnul on saarel olnud 5718 haigestumist ja 122 koroonaviirusega seotud surma. Need on oluliselt madalamad numbrid, kui paljudes teistes Kariibi mere ja Ladina-Ameerika riikides.

Juulikuus hakkas Kuuba valitsus küll piiranguid veidi leevendama, lubades rahvusvahelisi turiste Kuubat ümbritsevatele kaiadele, kus nad võisid küll hotellipersonaliga suhelda, kuid mitte kohalikega. Seetõttu jäi ka turistide huvi selle võimaluse vastu madalaks.

Kuuekuuline sissetulekute puudumine annab tunda tervel saarel. „Kui sa räägid kuubalastega – eriti nendega, kes töötavad turismisektoris –, siis neil on väga raske, sest see on väga oluline tegevusala siin,” tõdes enne pandeemiat ameeriklastele Kuubale kultuurireise korraldanud reisibüroo juht Collin Lavety.

„On muidugi hulgaliselt inimesi, kes ei tööta otseselt turismisektoris, aga nende pereliikmed töötavad. Praegu on majandusele väga väljakutsete rohke periood,” nentis ta.

Kuigi Kuuba ametnikud on öelnud, et ei hakka piiranguid lõdvendama enne, kui viirus on täielikult kontrolli alla saadud, otsustati siiski septembri teisest poolest hakata piiranguid Havanas, kus löök majandusele on olnud kõige tugevam, mõnevõrra leevendama. Nii on restoranidel lubatud uksed avada tingimusel, et nad piiravad külastajate arvu. Ka on rannad taas avatud ja inimestel lubatakse ookeanis ujumas käia.

Samal ajal on aga Havana lennujaam jätkuvalt suletud. Ametnike sõnul on täiendavad leevendusmeetmed neil töös. „Riik peab suutma ikkagi pakkuda teenuseid, tootma ja eksportima,” märkis Havana provintsi tsiviilkaitse juht Luis Antonio Torres Iribar. „Elu peab edasi minema,” sõnas ta.