Töövõime kaotanud ei pea enam kohtutäituri ettemaksu tasuma
Justiitsminister Raivo Aeg tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, mille tulemusel ei või kohtutäiturid tulevikus enam töövõime kaotanutelt ettemaksu küsida. Samuti muutuvad eelnõuga osad täiturite toimingutega seotud tasud ning ühtlustuvad notarite ja kohtutäiturite rahatrahvi piirmäärad distsiplinaarsüüteo korral.
„Kohtutäituri tasumäära tõstetakse juhtudel, kui toimingu tegelik kulu on täna selgelt tasust suurem. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kui kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg. „Sellised toimingud on näiteks varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemine, väljatrüki ja õiendi väljastamine ning menetlusdokumentide kättetoimetamine.“
Eelnõu jõustumisel ei või kohtutäitur enam küsida ettemaksu inimeselt, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest. Praegu kehtiva seaduse järgi ei või täitur nõuda ettemaksu üksnes juhul, kui täitmiseks esitatakse elatisnõue.
Notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest määratava rahatrahvi maksimaalne summa tõuseb 6400 eurolt 16 000 euroni. „Eesmärk on muuta notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarkaristuseks määratavate trahvide maksimaalset määra nii, et trahvid vastaksid paremini vabade õiguskutsete sissetulekute suurele erinevusele, omaksid ennetavat mõju ka suurema sissetulekuga vaba õiguskutse esindajatele ning oleksid kõigi vabade õiguskutsete lõikes samas suurusjärgus,“ selgitas Aeg.
Samuti muutub eelnõuga uute notarite ametisse nimetamise kord. Hetkel peab inimene, kes soovib saada notariks, osalema esmalt notarikandidaadi konkursil, läbima väljaõppe, sooritama selle kestel arvestuse ning väljaõppe lõpus veel notarieksami. Sooritatud eksami tulemus on aluseks notari ametikoha täitmise konkursi väljakuulutamisel pingerea moodustamiseks. Eksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vahele võib jääda aga mitmeid aastaid, mis on liiga pikk aeg, tagamaks ühtlast kvaliteeti.
Eelnõuga muutub see, et notarieksam korraldatakse kohe koos konkursiga ja seega selgub kandidaatide paremusjärjestus juba konkursi toimumise ajal. Muudatuse tulemusena on võimalik igakordselt konkursi tulemusena selgitada välja parim kandidaat, kes vastutusrikast notari ametit kandma hakkab.
