Kampaania kestab kuu aega ning selle aja jooksul kogutud summa läheb Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule. Liit toetab oma tugikeskuse tegemiste kaudu vähihaigeid lapsi ja nende peresid, seda nii ravi ajal kui ka pärast ravi. „Vähidiagnoos ei puuduta mitte ainult last ennast, vaid kogu pere. Laps ei saa üksi hakkama ja mida tugevam on lapsevanem, seda kergem on lapsel taluda pikka ja kurnavat ravi,“ ütles Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse esimees Kaili Semm.
Viru Burgeri juht Timo Vaarmanni sõnul sai soov toetada Eesti Vähihaige Laste Vanemate Liitu tõuke Pardirallist. „Kuigi selle aasta Pardiralliga koguti vähihaigete laste toetuseks rekordsumma, on võitlus vähiga raske ja armetult kallis ning tuge endiselt tarvis,“ ütles Timo. Lapse haigestumine on kogu perekonnale väga raske kogemus, mispärast on sellises olukorras igasugune abi väga vajalik. „Isana olen kordi südant valutanud, kui mu laps on haige, ent see on köömes, võrreldes vähihaigete laste ja nende perede võitlusega homse eest,“ lisas Timo ja nentis, et Pardirallil oma lugu jaganud vanemad ja julged lapsed liigutasid teda kogu südamest.
„Kui Viru Burger kutsus meid heategevuskampaanias kaasa lööma, haarasime mõttest kohe kinni. Olime juba varem meeskonnaga arutanud ja otsustanud järge mööda üha rohkem heategevusse panustada,“ ütles Wolti restoranijuht Kristo Siraki.
Annetuste toel saab pakkuda lapsevanematele tuge
Liidu juht Kaili Semm kirjeldab, et kümne aasta eest oli taustsüsteem lapsevanemate ja haigete laste jaoks olematu ning vanematel puudus võimalus oma suurimaid hirme või väikeseid võite jagada. „Kui Tallinna haiglas oli vähemalt ühine köögi- ja laste mänguala, siis Tartus polnud laste mängutubagi,“ räägib Kaili. Täna iseenesest mõistetavatena tunduvateks võimalusteks oli vaja aga raha. Niiviisi taaselustati Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ning koos käies sündis idee Pardirallist, mis aitaks laste ja nende vanemate toetuseks raha koguda ja aidata võimalikult palju peresid.
Täna saab Liit pakkuda annetuste abil lapsevanematele võimalust kiireks psühholoogiliseks toeks. Perearsti teraapiafond ise on väike ja terapeudi järjekorrad pikad. Haige lapse emal või isal ei ole aga aega oodata kas ja millal ta terapeudi juurde pääseb. „Ennekõike tuleb aidata vanemaid, et nad püsiksid lapse kõrval tugevana ja säilitaksid selge mõistuse,“ räägib Kaili. Ta lisab, et lapsevanema roll lapse paranemisel on väga suur, sest ta ei ole niisama lapse kõrval, vaid osaleb vähihaige lapse raviprotsessis. Tagades lapse emotsionaalse toimetuleku, peab lapsevanem aga ennekõike hakkama saama iseendaga.
Me kunagi ei tea, mida homne päev toob. „Teadmine, et meil on annetajad ja nende võrgustik, annab kindlustunde, et me oleme hoitud ega jää suurimas hädas oma murega üksi,“ on Kaili liigutatud. Timo sõnul on soov toetada siiras, mispärast ei räägi me ostult paarikümne sendi annetamisest – kuigi, ka väike pannus on oluline panus – vaid Woltiga ühelt ostult tervelt euro panustamisest.
