Kui enne pandeemiat oli Tallink Grupi töötajaid Eestis 3900, siis novembri lõpu seisuga 2500. „Kokku koondame selle aasta jooksul 1600 inimest,” sõnas Ausmees. Detsembri lõpus saavad sügisesed koondamised läbi.

Arvestatav hulk seniseid koondatuid on olnud viieaastase ja enama staažiga, neid on koondatutest ligi pool. Nende kõrval on võrdselt nii neid, kes on kuni viis aastat ettevõttes olnud, kui ka neid, kes on üle kümneaastase staažiga. „Vanuseliselt on koondatud seinast seina, me kindlasti ei koondanud mitte üheski kohas vanuse järgi,” ütles Ausmees, rõhutades, et ennekõike tingis koondamise ettevõtte majanduslik olukord, mistõttu polnud inimestele enam piisavalt tööd pakkuda.

Ootavad kogenud töötajaid tagasi

Tallink on küsinud kõigilt, kes on olnud sunnitud ettevõttest lahkuma, kas nad on valmis naasma kevadel, kui laevafirma töömaht loodetavasti taastuma hakkab. „Meretöö on ikkagi seotud spetsiaalse ettevalmistusega,” põhjendas Ausmees. „Kui me uuesti alustame operatsioonidega, siis vaatame ikkagi nende inimeste poole, kellel on see kogemus ja ettevalmistus olemas,” rõhutas ta.

Koondamine ei ole ka personaliosakonda ennast puutumata jätnud – kui aastat alustati Eestis 24 inimesega, siis aasta lõpetatakse 19 töötajaga. Sealjuures on personaliosakonna töö iseloom viimase üheksa kuuga palju muutunud, tuues juurde nii tööülesannete kui ka fookuse muutust. Palju energiat on pandud juhtide nõustamisse ja toetamisse, kuna tihti on tegu nende esimese suurema koondamise kogemusega.

„Iga koondamine on raske nii töötajale kui tema juhile. Inimese peamiseks küsimuseks on, et miks just mina. Juhil on raske selgitada ja valikuid põhjendada,” selgitas Ausmees. „Tööandja jaoks on koondamine seotud struktuurimuutuste, ressursside ümberpaigutuse ning tegevuse ülevaatamisega – mida üldse teha ja millise ressursiga tulemus saavutada,” lisas ta.

Kuid Ausmees rõhutas, et enamik inimesi, kelle Tallink on pidanud koroonakriisi tõttu koondama, on asjasse väga mõistlikult suhtunud. „Enamik saab selgelt aru, miks need asjad toimuvad, miks seda tehakse ja mis selle taga on. On muidugi ka üksikuid inimesi, kes ei saa sellest aru ja sellest tekivad emotsionaalsed hetked, kuid need on mõistetavad,” kirjeldas personali- ja arendusdirektor.

Iga seitsmes tagasi tööl
Eelmise nädala reede seisuga on Tallinki eri ettevõtetes töötajatest end pärast kevadist ja sügisest koondamiselainet töötuna arvele võtnud 908 inimest. Tagasi tööle on neist saanud 130.

Endised Tallinki töötajad, kes on 2020. aastal end töötuna arvele võtnud:


Endised Tallinki töötajad, kes on 2020. aastal end töötuna arvele võtnud:

• osaühing Hansaliin – 556 inimest

• aktsiaselts Tallink Grupp – 101 inimest

• osaühing TLG HOTELL – 145 inimest

• aktsiaselts Tallink Duty Free – 60 inimest

• osaühing HT Laevateenindus – 46 inimest


Tööle saanud Tallinki töötajad:

• osaühing Hansaliin – 49 inimest (8,8%)

• aktsiaselts Tallink Grupp – 28 inimest (27,7%)

• osaühing TLG HOTELL – 36 inimest (24,8%)

• aktsiaselts Tallink Duty Free – 14 inimest (23,3%)

• osaühing HT Laevateenindus – 3 inimest (6,5%)

Allikas: töötukassa

Mis puudutab neid inimesi, kes jäävad Tallinki palgale edasi, siis laevapere liikmed jätkavad ajutiselt väiksema töökoormusega. „Me oleme teinud töötajatega kokkuleppe, et kuni kevadeni on koormus vähendatud 0,8 peale,” selgitas Ausmees. Kui tavapäraselt on keskmine töökoormus merel 160 tundi kuus, siis nüüd on see 128 tundi. Tunnitasu määra ettevõte muutnud ei ole.

„Selle tulemusena saime tegelikult säilitada rohkem töökohti. Ehk teine variant oleks olnud see, et me ei oleks koormust muutnud, aga sellisel juhul oleks me pidanud koondama rohkem töötajaid. Töökoormuse vähendamise eesmärk ongi rohkematel inimestel töö säilitamine,” tõdes Tallinki personali- ja arendusdirektor. Nii säästeti 200 töökohta. „Töötajad said väga hästi aru, mis nende kokkulepetega kaasneb ja nad tulid sellega väga hästi kaasa,” märkis ta.

Töökorralduse muutus avaldanud ka positiivset mõju

Positiivsema poole pealt nimetas Ausmees, et kuigi laevadel on tulnud klienditeenindajaid oluliselt vähendada, on näiteks e-kaubandusega seotud tegevused nõudnud ligi 50 inimest juurde. „Märtsikuust alates läks e-kaubandus enam fookusesse ja on pidevalt kasvutrendis olnud,” sõnas ta. Kevadel alustas ettevõte ka Burger Kingi söögikohtade avamist Eestis, mis omakorda võimaldas pakkuda merelt koodatutele maal tööd.

Kuigi koroonakriis on nõudnud töötajatelt senisest enam valmisolekut töötada eri laevadel ja tulla oma mugavustsoonist välja, on see toonud palju positiivset tagasisidet. „Näiteks eelmisel nädalal ütles üks inimene, kes töötas kogu oma pika tööperioodi jooksul teist korda n-ö oma laevast väljaspool, et ta on niivõrd palju juurde õppinud ja tunneb end tunduvalt enesekindlamalt,” märkis Ausmees.

Loe SIIT lugu koroonakevadel töötuks jäänud keskastmejuhist, kellel õnnestus pärast mitmekuulist tööotsimist ja ohtraid kandideerimisi samavääriline töö leida.

Loe SIIT lugu kolmest sellel sügisel Tallinkis töö kaotanud inimesest, kelle tagasi tööturule naasmise lugu hakkab Ärileht regulaarselt kajatama.