Kaubanduskoda nõudlikus pöördumises valitsusele: ettevõtjad tahavad viivitamatult infot piirangutega seotud toetusmeetmete kohta
"Juhime tähelepanu sellele, et alates 12. detsembrist Ida-Virumaal ning alates 28. detsembrist Harjumaal kehtivad piirangud takistavad oluliselt arvestatava hulga ettevõtjate äritegevust," ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman valitsusele saadetud pöördumises.
Kaubanduskoda peab neid piiranguid igati mõistlikuks ja sedagi vajalikuks, et valitsus plaanib vähemalt osaliselt hüvitada ettevõtjatele tekkinud või tekkiva kahju. Siiski rõhutab Luman, et piirangutest mõjutatud ettevõtjad on praegu teadmatuses, kas ja kui suures ulatuses võimalikke toetusmeetmeid rakendatakse. "Seetõttu on neil keeruline teha ka tulevikku puudutavaid otsuseid," rõhutas kaubanduskoja juhatuse esimees.
Ta tõi esile, et seaduse kohaselt tuleb ka piirangutest mõjutatud ettevõtjail endiselt täita neile määratud hoolsuskohustust ning hinnata majandustegevuse jätkusuutlikkust ja makseraskusi. Ühtlasi peavad nad põhjendatud olukorras esitama viivitamatult pankrotiavalduse. "Olukorras, kus äritegevus on peatatud, käivet ei teki ning piirangute korduva pikendamise tõttu on ebaselge ka nende lõplik kestus, on ilmne, et püsiva maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline," sõnas Luman.
Kaubanduskoja hinnangul tuleks pärast piirangute kehtestamist anda viivitamatult ka konkreetsed selgitused võimalike toetusmeetmete kohta (juhul kui neid on plaanis võimaldada). "Arvestades pandeemia senist kestust ning juba kevadel rakendatud meetmeid ning rakenduspraktikat, ei peaks uute ja vajadusel ka ajakohastatud meetmete väljatöötamine ja rakendamine enam niivõrd ajamahukas olema," rõhutati pöördumises.
Lumani sõnul tuleks samuti arvestada, et kuigi vaktsineerima hakkamine on hea areng võitluses pandeemiaga, jõuab selle reaalne mõju kätte siiski kuude pärast. Suure tõenäosusega tähendab see, et praegusi piiranguid võidakse enne olukorra stabiliseerumist veelgi laiendada ja pikendada.
"Uute ja laienevate piirangute valguses on aga äärmiselt oluline, et samal ajal oleks võimalik anda ka selge sõnum majandusmõjusid leevendavatest meetmetest ning neid ka reaalselt ja viivitusteta rakendada," sõnas ta. Luman toonitas veel korra, et valitsus on viiruse teisest lainest ja selle pikast kestusest olnud teadlik juba kevadest.
"Eelnevast tulenevalt palume vabariigi valitsusel või asjakohastel ministeeriumitel esimesel võimalusel informeerida avalikkust, sh piirangutega seotud ettevõtjaid võimalikest toetusmeetmetest seoses tegevuspiirangutest tulenevate majanduslike mõjude leevendamisega ning nende rakendumise ajast. See võimaldab piirangute tõttu kahju saanud ettevõtjatel paremini planeerida oma järgmisi tegevusi ning võtta kriisis vastu otsuseid kiiremini ja adekvaatsemalt," kirjutas kaubanduskoda oma pöördumise lõpus.
Peaministri büroost öeldi eile õhtul Ärilehe päringu peale, et majanduse toetamise meetmeid juba töötatakse välja. "Praegu on raske öelda, millal täpselt need kinnitatakse. Igal juhul anname sellest esimesel võimalusel teada," sõnas Kateriin Pajumägi valitsuse kommunikatsioonibüroost.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist vastati, et neil mingit uut infot juba 22. detsembril avalikustatule praegu lisada ei ole. Siis ütles valitsus, et kompenseerimaks uutest piirangutest tekkivat majanduskahju, lepiti kokku ka toetustes kõige enam mõjutatud majandussektoritele. Toetuste kogumaht ulatub 23 miljoni euroni. Nii piirangute kui ka toetusmeetmete kohta võtab valitsus vastu eraldi korraldused.
