LUGEJA KÜSIB | Mis täpselt saab sellest riigipoolsest 4%-st nende inimeste puhul, kes teisest sambast raha välja võtavad?

„Kas te saaksite natuke lahti seletada seda süsteemi, et mismoodi nende inimeste puhul, kes võtavad teisest sambast raha välja, hakkab riik sinna tasutud 4% hoopis esimesse sambasse suunama. Mismoodi see süsteem täpselt toimib?” uurib lugeja.

Vastab rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.

Kui inimene võtab teises sambast raha välja või peatab lihtsalt teise sambasse uued sissemaksed, siis selle 4% asemel, mis varem läks tema teise sambasse, suurenevad nüüd tema pensioniõigused esimeses sambas. Reaalselt kasutatakse seda raha igakuiselt praegustele pensionäride pensioni maksmiseks.

Sellest aastast muutus ka esimese samba pensioni arvutamise valem. Alates 2021. aastast arvutatakse I sambas kõigile inimestele ühendosak, mille suurus sõltub 50% ulatuses kindlustusosakust ja 50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on kõigil, kes ei ole teise sambaga liitunud ja kelle eest on sotsiaalmaksu makstud aasta jooksul vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt, 1.

Kindlustusosaku leidmiseks jagatakse inimese eest makstud sotsiaalmaks Eesti keskmise sotsiaalmaksu laekumisega. Seega näiteks keskmise palgaga inimese kindlustusosak on 1, poole keskmise palgaga inimese kindlustusosak 0,5. Ühendosaku arvutamisel liidetakse kindlustusosak ja solidaarosak kokku ja jagatakse kahega. Näiteks keskmise palgaga inimese ühendosak (1+1)/2=1, poole keskmise palgaga inimese ühendosak (0,5+1)/2=0,75

Kuivõrd teise sambaga liitunul läheb 4% sotsiaalmaksust teise sambasse, mitte ei jää esimese sambasse, korrutatakse ühendosaku suurus temal 0,8-ga ehk teisisõnu on ühendosak 20% võrra väiksem kui inimesel, kes teise sambaga pole liitunud. Seega, kui inimene nüüd lahkub teises sambast, siis tema ühendosak on edaspidi n-ö tavapärases suuruses.

Rohkem saab esimese samba pensioni kujunemise kohta lugeda siit.

Selle kohta on infot ka sotsiaalkindlustusameti lehel.