Andres Sutt lubab üle vaadata KredExi kriisimeetmete tingimused

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kohtus täna videosilla vahendusel Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Allan Pariku ja tegevdirektor Katrin Talihärmiga, et arutada KredExi kriisimeetmetega seotud küsimusi.

Minister Sutt kinnitas, et KredExi kriisimeetmega on plaanis jätkata, kuid üle peab vaatama meetmete sihistatuse ja tingimused. „Majanduskriis ei ole kaugeltki veel läbi ja paljude ettevõtete tegevus on erinevatest piirangutest veel väga tugevalt mõjutatud. Riik peab siin ulatama oma abikäe, et ettevõtted pikale veninud kriisi üle elaksid ja sellest tugevamalt väljuksid,“ ütles Sutt.

„Minu eesmärk on, et KredExi kriisivahendid oleksid hästi sihistatud ja jõuaksid ettevõteteni, kes neid kõige enam vajavad. Taotlustega seotud asjaajamine ja otsustusprotsess peab olema selge ning läbipaistev, samuti peab raha jõudma kiiresti abivajajateni. Siin ei saa olla bürokraatia takistuseks,“ ütles Sutt. „Kuna Eesti majanduse peamised rahastajad on jätkuvalt pangad, on oluline ka see, et pankade ja KredExi koostöö jätkuvalt hästi toimiks. Tegutseme ühiselt, et majandus kiiresti taastuks,“ lisas Sutt.

„KredExi käendusprogrammil on oluline roll pankade poolt laenude restruktureerimisel ja maksepuhkuste võimaldamisel, mis omakorda on olulised meetmed majanduskasvu taastamiseks. Pankade seisukohalt saaks riiklikku käendusprogrammi muuta tõhusamaks, kui muuta selle tingimusi paindlikumaks. Pangaliidul on konkreetsed ettepanekud, kuidas tõhustada riiklikke toetusmeetmeid, et nende mõju jõuaks reaalselt abivajajateni,“ ütles Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik.

Minister Sutt ütles, et koostöö ettevõtlusorganisatsioonide, erialaliitude ja teiste sidusrühmadega on äärmiselt oluline, sest vaid ühise töö tulemusena saame kriisist edukalt väljuda ja uusi ambitsioonikaid eesmärke seada. „Minu soov on olla näoga ettevõtete poole, kuulata ära nende murekohad ja arvestada tagasisidega. Lisaks tänasele Pangaliidu kohtumisele, plaanin järgmistel nädalatel vestelda ka Eesti Turismifirmade Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu ja Eesti tööstussektori esindusorganisatsioonide esindajatega, et arutada sektorite väljakutseid ning ambitsioone ja leida võimalusi suuremaks koostööks,“ lisas Sutt.