Podcastis selgitas Kelt, et traagilise lõpuga juhtum algas telefonikõnega, kus investeerimiskelm kasutas psühholoogilist töötlemist. Ta veenis naisterahvast investeerima ligikaudu aasta aega, kuni naisel sai raha otsa. Siis hakkas ohver kasutama teiste raha. Selle tegi lihtsamaks see, et tegemist oli juriidilise isiku otsustusõigusega isikuga. Nõnda sai naine ligipääsu uutele finantsvahenditele. Ühel hetkel sai naine aru, et ta on sattunud kelmuse ohvriks, võlgnevus muutus ületamatuks raskuseks ja ohver võttis endalt elu.

Hannes Kelt tõi välja, et sarnaseid olukordi aitaks ära hoida, kui ohtudest teiste inimestega ennetavalt rääkida. "Sotsiaalne üksteise toetamine ja hoidmine on märksõnad kõigil juhtumitel," ütles ta.

Finantsinspektsiooni sunni rakendamise osakonna juht Janar Stamm tõi välja, et ta on saanud traagilisi kõnesid. Ühe pereisalt, kes oli enda ja teiste raha, ligi 100 000 eurot "ära investeerinud". Ohver kasutaks lisaks enda vahenditele ka õe, venna ja firma raha.

"See inimene helistas mulle. Kui ta rääkimise lõpetas ja sellele järgnes vaikus, käis mul korraks peast läbi mõte, et kas nüüd kõlab pauk," rääkis Stamm. Ta lisas, et telefonis kõlas lootusetuse hääl.

Kummalgi juhul ei saanud ohvrid kelmidelt raha tagasi

Kuula pikemat juttu finantsinspektsiooni podcastist.