Peaminister Kaja Kallas teatas eile, et tema majandusnõunikuna hakkab tööle endine Eesti Panga president Ardo Hansson. Milliste suurte küsimustega on Eesti majandus nüüd silmitsi, kuidas paistame välja regionaalses konkurentsis, kas rohepööre on uus Eesti majanduse kasvuallikas – Delfi „Erisaade“ uuris kohe, mis valitsusjuhi värske nõunik kõigest sellest arvab. Saatejuht on Raimo Poom.
1x
00:00

Ardo Hanssoniga tuli saates kõigepealt juttu Eesti majanduse kõige kiirematest väljakutsetest, mille juures on selgelt esimene pandeemiast ja tervisekriisist tingitud mõjude ületamine. Kuid lisaks nimetas ta ka otsuseid, mida on vaja kiiresti langetada uute EL-i toetusvahendite kasutamise kohta tuleviku heaolu suurendamiseks ning riigieelarve jätkusuutlikkusega tegelemist.

Kuid egas saa vaid oma nina alla toimuvaga tegeleda, peab vaatama ka väljapoole ning suuremaid muutusi, millega on vaja tegeleda.

Veel mõne aja eest räägiti Eestist selgelt kui Balti tiigrist, regiooni eesminejast. Aga viimastel aastatel paistavad Läti ja Leedu ka olevat päris palju oma majanduse edendamise osas pingutanud, näiteks digimajanduse vallas. Hansson nõustus, et lõunanaabrid hingavad meile kuklasse ja peaksime sellega tõsiselt tegelema.

„Jah, ma arvan, et peaksime muretsema. Seda ei ole vaja seda kujundada võistluseks, et kes on võitja, kes on kaotaja, aga olime pikalt harjunud, et Eestil oli tugev maine, olime esimene. Viimastel aastatel tundub, et lõunanaabrid on tihti olnud meist tublimad ja on hästi järgi jõudnud või ka mööda läinud,“ nentis peaministri värske majandusnõunik ning tõdses, et mitmes valdkonnas ei näe enam, et Eesti oleks selgesti Balti riikidest eriti silmapaistev.

„See peaks olema äratuskellaks, et ennast erinevates valdkondades kokku võtta. Ja proovida kvalitatiivset hüpet teha, et oma mainet parandada,“ leidis Hansson.

Ühe väljapaistva erisusena eelmisest valitsuses otsustas uus koalitsioon panna paika selged kliimapoliitika alused, mille saavutamiseks on vaja rohepööret majanduses. Kas need eesmärgid aitavad meid, on nad mõistlikud?

„Mingisugune pikaaegne eesmärk aitab lühiajaliselt orienteeruda. Kui räägime näiteks riigi rahandusest ja seal on pikemas perspektiivis eesmärgiks eelarve tasakaal, siis on sul alati mingisugune suund olemas, mis aitab orienteeruda ka siis, kui lühiajaliselt on vaja teha pragmaatilisi otsuseid. Suur pilt ei kao ära,“ seletas Hansson.

„Näiteks maailma autotootjad elavad samasuguses maailmas. Kuigi nad toodavad praegu 90% ja enam sisepõlemismootoritega autosid, näevad nad juba, et liiguvad teise paradigma suunas.“

Seega uskus Hansson, et eesmärkide paika panemine on hea. „Ma arvan, et suudame siin ka pidada seda eesmärki silmas ja samas ka oma tänapäevast majandust teenindada olemasolevate tehnoloogiatega. Selline lähenemine on kasulik,“ leidis ta.

Kuid küsimuse peale, kas rohepöörde elluviimine võiks olla see nišš, mille pealt Eesti majandus leiab uued kasvuallikad tulevikuks, manitses Hansson alati tasakaalukalt asju vaatama.

„Meie digipööre oli hea näide. Liikusime teistest kiiremini ja seetõttu oli üleminek valutum ja kasu oli otseselt käega katsutav. Võibolla oli siin ka äriliine, mida saime esimesena katsetada ja kust kasu lõigata. Ja selles osas on selles valdkonnas kindlasti hea olla pigem natuke ees kui taga,“ lausus Hansson.

„Aga samas ma arvan, et kõikide nende asjade juures tuleb meeles pidada majanduslikku otstarbekust ja efektiivsust. Ei saa arvata, et iga asi, mis kannab nime roheline või digitaalne, on ilmtingimata hea. Kui väga palju läheb aktivistide kätte, ei ole ka see väga kasulik. Tasakaalu leidmine on alati väga oluline,“ pani majandusnõunik südamele.

Saates tuleb veel juttu sellest, kuidas ta vaatab paratamatusele, et sellest aastast võidakse hakata soovi korral II pensionisambasse kogutud raha välja võtma. Aga samuti räägib Hansson, kas tema meelest saaks kõne alla tulla Euroopas kõmu tekitanud ettepanek riikide võlgade suuremahuliseks kustutamiseks.