„Vaheldusrikas" aasta eksportivas sektoris

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet detsembri ekspordinumbrid, mis võimaldab ühtlasi kokku võtta kogu möödunud aasta väliskaubanduses. Etteruttavalt võib öelda, et mingisugusest ühtsest 2020. aastast on rääkida keeruline: kui 12 kuu jooksul kokku kahanes Eestis toodetud kaupade müük välisriikidesse 0,5%, siis selle perioodi sisse mahub koroonakevade 17% langus II kvartalis ja 18% kasv aasta lõpus IV kvartalis. Sarnaselt saab ekspordi käekäigule anda väga erinevaid hinnanguid, kui vaadata seda konkreetsete tööstusharude, kaubagruppide või sihtriikide lõikes.

Eksport kiratses ammu enne koroonakriisi

Alustuseks tuleb meenutada, et seis Eesti ekspordis oli nigel ammu enne koroonakriisi puhkemist. Eestis toodetud kaupade müük välisriikidesse sattus langusesse juba 2019. aasta teises pooles. Kuigi 2019. aastat ilmestasid tõsised pinged rahvusvahelises kaubanduses, põhjustasid languse toona üsna konkreetset kaubagrupid: energiakaubad ja telekommunikatsioonielektroonika. Esimest neist pidurdas saastekvootide oluline kallinemine ja kohaliku „blendimisäri" muutused, teine aga oli seotud konkreetse suurettevõtte tootmisplaanidega. Teisalt polnud ka ülejäänud eksportivas sektoris erilisi edulugusid - Eesti ekspordi peamine edendaja 2019. aastal oli hoopis teravili.

Üllatav kasv 2020. aasta lõpus

Samad kaubad, mis põhjustasid probleeme aastal 2019, mõjutasid pilti ka 2020. aastal. Suurima positiivse panuse mullusesse eksporti andis nimelt elektriseadmete müük, mida omakorda mõjutas tugevalt just telekommunikatsioonielektroonika. Kokku suurenes selle kaubagrupi müük lausa 240 mln euro võrra. Seejuures tuli suur hüpe just tänu väga jõulisele kasvule aasta lõpus. Kui aasta esimeses pooles olid elektriseadmete eksport ligi viiendiku võrra madalam kui 2019. aastal, siis IV kvartalis hüppas ekspordikäive lausa 80% tunamullusest kõrgemale. Eksporti pidurdas 2020. aastal enim energiakaupade müük, kuid ka siin oli kvartalite lõikes numbrid väga erinevad. Kui aasta esimeses pooles oli nende eksport poole väiksem kui samal ajal 2019. aastal, siis 2020. aasta viimases kvartalis kasvas eksport lausa 75%.

Ekspordinumbreid mõjutasid suurel määral mullu veel paar haru. Suure tõusu tegi üsna spetsiifiline tegevusala - mõõte- ja meditsiiniseadmete eksport, mis suurenes 2019. aastaga võrreldes ligi 50 mln euro võrra. Rohkem kui 40 miljoni euro võrra panustas ekspordikasvu veel toidukaupade, sh peamiselt jookide väljavedu. Negatiivse poole pealt, kahanes rohkem kui 90 mln euro võrra eelnevatel aastatel väga häid tulemusi näidanud valmismajade ja mööbli eksport. Pea samavõrra langes ka erinevate masinate ja seadmete eksport, mida mõjutas väga suur kukkumine pakiautomaatide müügis.

Koroona kaubanduspartnerite tähtsusjärjestust oluliselt ei muutnud

Eesti ekspordi peamised sihtriigid jäid mullu samaks nagu 2019. aastal, kuid kasv ja kahanemine neil turgudel oli eri liigadest. Eesti peamiseks kaubanduspartneriks on endiselt Soome, kuhu viidi mullu 18% siin toodetud kaupadest. Samas oli eksport sinna mullu üsna tugevas languses. Kokku vähenes Soome-suunaline eksport 6% ja seda vedas eest puittoodete oluliselt kahanenud müük. Soome järel sihtriigina tähtsuselt teisel kohal olevasse Rootsi kahanes eksport veidi vähem - 4%. Sarnaselt oli ka siin põhjuseks puittoodete väljaveo langus, kuid pea samavõrra kahandas eksporti ka mööbli ja valmismajade müük.

Juba teist aastat järjest oli Eesti tähtsuselt kolmas kaubanduspartner Ameerika Ühendriigid. Tegemist oli ka ühe vähese turuga, kuhu mullu õnnestus eksporti kasvatada ja seda lausa 24% võrra. Mingisugusest suurest eduloost ei maksa siin küll rääkida, sest valdava osa sellest annab ühe konkreetse ettevõtte kontsernisisene kaubavahetus.

Ootame ekspordi jõulist taastumist

Mineviku asemel on mõistagi palju põnevam see, kuidas läheb eksportival sektoril tänavu. SEB majandusprognoosis oleme arvestanud üsna tubli 5% kasvuga. Lootust kiiremaks kasvuks annab juba mullune madal võrdlusbaas. Kuigi koroonaviirus pole kuhugi kadunud, läks eksportival tööstusel 2020. aasta esimeses pooles nii halvasti, et selle tulemuse ületamine ei tohiks kuigi keeruliseks osutuda.

Lisaks hetkel kiiret kasvu näitavatele kaupadele nagu elektroonika või energiakaubad, võiks aasta edenedes lisanduda ka teisi olulisi tööstustooteid. Näiteks eelmisel aastal kiratsenud puidutööstus, valmismajade ja mööbli valmistamine peaksid saama tuge kriisi ajal heasse seisu jäänud Põhjamaade majandustelt.

Majapidamiste sissetulekud on Soomes, Rootsis ja Norras kannatanud vähe ja tarbimiskindluse paranemisel peaks sealse kinnisvaraturu kasv siinsetele eksportijatele uusi võimalusi pakkuma. Aasta teises pooles ootame aga ennekõike teenuste ekspordi vähemalt osalist taastumist, mis kriisieelsetel aegadel andis umbes kolmandiku Eesti koguekspordist. Kuigi ebakindlust on õhus veel küllaga, siis on tõenäoline stsenaarium siiski see, et inimesed soovivad esimesel võimalusel naasta oma seniste tarbimisharjumuste juurde. Loodame, et 2021. aasta seda ka võimaldab.