Valitsussektori eelarvepuudujääk jäi oodatust väiksemaks

Esialgsetel andmetel ulatus möödunud aasta valitsussektori eelarvepuudujääk 5,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 1,46 miljardi euroni.

Võrreldes viimase majandusprognoosiga oli eelarvepuudujääk 1,1 protsenti SKPst ehk 286 miljonit eurot väiksem, mis tulenes oodatust paremast maksulaekumisest. Samas 2019. aastaga võrreldes oli valitsussektori puudujääk 1,49 miljardi euro võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille põhjuseks on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui ka vähenenud tulubaas. Maksulaekumine vähenes aastaga ca 108 miljonit eurot, lisaks laekus riigieelarvesse vähem tulu keskkonnatasudest. Samas omanikutulu teenis riik 7 miljonit eurot enam kui eelneval aastal.

Kriisi mõju peegeldub ka Töötukassa eelarvepuudujäägis, mis ulatus eelmise aasta lõpuks 327 miljoni euroni. Samas kujunes aasta lõpp prognoositust siiski paremaks tänu positiivsemale olukorrale tööturul ja sellega kaasnenud väiksematele töötuskindlustuse kuludele.

Haigekassa lõpetas aasta 14 miljoni euro suuruse ülejäägiga, mis oli samuti oodatust parem tulemus. Tugev maksulaekumine suurendas ravikindlustuse tulusid ja ajutiselt häiritud plaaniline ravi vähendas Haigekassa väljamakseid. Pandeemiaga seotud lisakulud hüvitati Haigekassale riigieelarvest. Kohalikud omavalitsused olid seevastu 2019. aastaga võrreldes 22 miljoni euro võrra suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele. Tegelik tulem jäi samas siiski prognoositule alla aasta lõpus hoogustunud investeerimistegevuse tõttu, mida finantseeriti valdavalt omavahenditest.