Suurte otsuste tegemine


Kahtlemata saab karjääri puudutavaid valikuid nimetada suurteks otsusteks – need mõjutavad inimese elu pikka aega, ent samas võiks meeles pidada, et iial pole hilja ringi õppida või ammu tehtud otsuseid enda jaoks uuesti sõnastada. „Kui inimene otsustab teha kannapöörde ja millegi täiesti uuega tegelema hakata, siis on oluline, et ta teeks selle otsuse nii-öelda teadlikult ise. Mida tema tegelikult tahab või milles ta hea on? Tihti aga tehakse selliseid otsuseid sõprade-vanemate mõjutusel või isegi ajastust lähtuvalt. Karjäärikeskuses saab inimene teada, milline töö võiks tema isikuomadustega kokku sobida,” selgitab Siim Sarapuu.

Näiteks on ajaloolisse Fahle kvartali tööstushoonesse rajatud karjäärikeskuses intervjuuboks – kõigil on võimalik end enne tööintervjuud proovile panna. Boksis peab inimene vastama enimlevinud küsimustele, mida tööintervjuul küsitakse. Vastused salvestatakse ja hiljem saab vestlust ise või koos karjäärinõustajaga analüüsida.

Tegelikult saab uut karjäärikeskust nimetada ainulaadseks – seda nii Euroopas kui ka kogu maailmas. „Täpselt sellise suunitlusega keskust tõepoolest kusagil mujal pole.”

Tööturg muutub


Kindlasti polnud karjäärikeskuse loomine seotud koroonakriisiga. Ometi on selge, et praegu muutub tööturg kiiremini kui varem. Mitmed sektorid said kõvasti kannatada, paljud inimesed peavad töökohta vahetama. Kevadel tuli pooleteise kuuga juurde ligi 15 000 uut töötut. Paljud neist on nüüdseks leidnud uue töö, nii mõnigi on senise eriala selja taha jätnud ja läinud õppima. Nii tööle kui ka õppima mineku puhul saab karjäärikeskusest vajalikke nõuandeid.

Muutuste tuules vaatavad paljud kindlasti ka ettevõtluse poole. Karjäärikeskuses on selle jaoks vajalik know-how – toimuvad karjäärinõustaja läbi viidud grupinõustamised, mis keskenduvad küsimusele, kas hakata ettevõtjaks või mitte. Kusjuures paljud nõustamised toimuvad ka telefoni või video vahendusel. Sarapuu sõnul on kõigi jaoks kusagil töö ja alla ei tasu kindlasti anda. Samuti ei soovita ta juba koondamisteate saanud inimestel ootama jääda, vaid kohe tegutseda – pigem tulla kohale ja hakata mõtlema, kuhu edasi. „Tähtis on ka enda vastu ausaks jäämine – kas paljudele tegelikult ikkagi meeldib rutiinivaba töö või on see hoopis pisut hirmus, kui iga päev peab midagi uut tegema? Karjäärinõustajaga rääkides jõuab inimene tihtipeale selgema otsuseni, kui asja lihtsalt enda peas läbi vaagides,” selgitab Sarapuu.

Karjäärikeskus on mõeldud kõigile


Karjäärikeskus on avatud kõigile – alates õpilastest kuni pensionärideni. See pole tavapärane töötukassa büroo, vaid pigem külastuskoht, kus saab enda kohta nii mõndagi põnevat teada ja kuhu näiteks klassiekskursiooniga tulla. Loomaaias on ilmselt juba käidud ka. „Olulisel kohal on teavitustöö, et õiged valikud saaksid tehtud ja hiljem midagi kahetsema ei peaks,” räägib Sarapuu.

Karjäärikeskuses pole vaja end ette registreerida – see on avatud kõigile ja piletit pole samuti tarvis.

Karjäärikeskuse eesmärk on Sarapuu sõnul panna inimesed mõtlema ja siis tegutsema, et oma elu (töö on elust väga suur osa) paremini ja õnnelikumalt elada. Eelmise aasta lõpus korraldas Turu-Uuringute AS uuringu, kus esitati küsimus: kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas teil on olemas teine eriala, millel töötada? Jaatavalt vastas 40 protsenti. Just karjäärikeskuses võiksid inimesed oma plaan B paika saada.

Plaanis on ka mitmeid üritusi, seminare, karjäärilugude õhtuid. Need toimuvad keskuses kohapeal, kuid video vahendusel on võimalik üritusi jälgida kas või Võrumaa kõige kaugemas nurgas. „Siit saad teada, mis sulle sobib,” lisab Sarapuu.

Kuidas sündisid karjäärikeskuse eksponaadid?


Töötukassa karjäärikeskuses on üheks suurimaks tõmbenumbriks mitmekesine ja põnev atraktsioonide kogu. Eksponaadid suudavad viia külastajad argipäevast eemale – alates mõtterännakutest kuni ehedate virtuaalreaalsuse kogemusteni.

Eksponaatide looja on kodumaine ettevõte nimega Motor, kelle portfoolio ja kogemuste pagas on muljet avaldavalt laia haardega. Lisaks karjäärikeskusele võib nende töödega tutvuda Lennusadamas, Proto Avastustehases, Vabamus, Eesti Tervisemuuseumis ning isegi Hiiumaa tuletornis.

„Peamiselt tegeleme just muuseumidele ja elamus- ning teaduskeskustele eksponaatide loomisega,” tutvustab firma tööpõldu ettevõtte esindaja Ott Sarapuu.

Kuidas käib eksponaatide väljatöötamine?


Eri kohtadesse loodud eksponaatide arendus- ja ehitustööde ajaline kulu sõltub puhtalt väljapaneku eesmärgist. Motori koostöö töötukassaga sai alguse poolteist aastat tagasi.

„Tavaliselt saavad tööd alguse kliendi vajadusest mingisugust teemat esitleda, tõstatada või lahata. Töötukassa karjäärikeskuse soovid ja mõtted olid aga tavapärastest teemadest hoopis erinevad ning seetõttu ka palju huvitavamad ja panid meid kõiki pingutama,” meenutab Sarapuu projekti algust.

Karjäärikeskus vajas palju külastajatele põnevaid ja mängulisi lahendusi, mis mõjuksid lahedalt. „Tänapäeval on ekraanid igal pool, aga kõik ei pea tingimata olema ekraaniga seotud. Asi peab olema mänguline, tähelepanu hoidev ja interaktiivne,” ütleb ta.

Alustati mitmete koosolekute ja mõtisklustega, kus üheskoos pandi paika ideede raamistik ning potentsiaalsed eksponaadid. Saanud mõtted teostatavateks, asuti lahendusi füüsiliselt looma.

Motori meeskond koosneb disaineritest, inseneridest, sisearhitektidest ja eri tehnoloogiatele keskendunud spetsialistidest — erinevad kompetentsid saavad kokku ning nii sünnivadki parimad ideed.

Privaatsus ja turvalisus on tähtsad ka eksponaatide puhul


„Karjäärikeskuses on väga palju uuenduslikke asju, näiteks intervjuuboks. Sinna tulevad inimesed, kes soovivad elus teha kannapöörde ja olla selleks paremini ette valmistatud,” räägib Sarapuu.

Ta jätkab, et Motori meeskonna ajurünnak, kuidas saaks tööintervjuuks harjutada ja karjäärispetsialistide töö lihtsustada, kulmineerus omamoodi simulatsiooniga, mis töötab väga efektiivselt.

„Kogu informatsioon saadetakse soovi korral pärast sulle e-posti aadressile. Tasub aga silmas pidada, et töötukassa ega Motor ei näe mitte ühegi kasutaja andmeid. Privaatsus ja turvalisus on meie prioriteedid, ühtegi jälge kasutajast maha ei jää,” selgitab Sarapuu.

Teise meeldejääva väljapanekuna toob Sarapuu välja AR-peegli, mille loomisel võeti šnitti virtuaallahendustest, mis lubavad proovida erinevaid keskkondi. „Lihtne see polnud, aga tänu keskkonda jälgivale sügavuskaamerale ja tarkvarale suudab eksponaat ekraanile kuvada külastajat erinevates ametites. Lihtne, aga tagasiside järgi on tegu väga populaarse asjaga,” naeratab ta.

Viimasena toob Sarapuu välja vahva täpsusmängu, kus tuleb silmusega mööda traadist rada liikuda. „Meie töös on väga palju detaile, mis peavad õigesti kõlama ja töötama. Kindlasti on ka oluline, et kõike saaks teha mitmes keeles. Meie eksponaadid on nii inglise kui ka vene keeles,” ütleb mees.

Masinad ja väljapanekud on sisuliselt hooldusvabad


Tehnoloogiliselt on kasutusse võetud kõik moodsad ja ägedad võimalused alates VR-AR-lahendustest kuni Kinecti tehnoloogiani välja. „Loomeprotsessi jooksul panime kogu ekspositsiooni katsetuseks üles ja testgrupp tuli, proovis ning andis tagasisidet,” lisab ta.

Vägev tehnika on ehitatud kestma, et hooldusvajadus oleks võimalikult väike. „Rutiinset hooldust me masinatele peale puhastamise sisuliselt tegema ei pea, aga jälgime neid kogu aeg ja igakülgselt. Kui peaks mingi probleem ilmnema, siis lahendame selle alati kiiresti ära,” lõpetab Sarapuu.

Töötukassa karjäärikeskus asub Tallinnas, Tartu maantee 80.
Loe lisa: www.minukarjäär.ee

Jaga
Kommentaarid