„Ootame ametlikku teksti ja seletuskirja, siis saab selgemaks. Praegu on meil vaid pressikonverentsi ja -teate info. Seda on kohati keeruline mõista, aga võib-olla seletuskiri selgitab," kommenteerib Mait Palts.

Paltsi paneb muretsema see, et inimestes ei tekita välja käidud piirangud selgust ja seetõttu ei pruugi muutuda inimeste käitumine. „Kui kuskil on karmid meetmed ja samas on sisetingimustes võimalik koguneda 200 inimesel, siis see ei tundu õige. Mina näiteks täna spa juhina ei oskakski midagi klientidele öelda - kas saan lahti olla või mitte? Sporti võib teha, aga veekeskus peab kinni olema," on Palts nõutu. „Maja võib lahti olla, aga mida sa seal võimaldada tohid?" lisab ta.

Kaugtööle ei saa aga ühtegi ettevõtet sundida. See peab jääma ettevõtja otsustada. Mõnes kohas on see võimalik, teises kohas mitte. Samas on ka ettevõtteid, kus on suudetud väga hästi tagada töötajatevaheline distants.

„Ettevõtjad soosivad seda. Seda oli kevadel juba näha. Kui võimalik, siis seda ka tehakse. Samas on nakatumise oht avalikel üritustel suurem. Kui töökohas ei teki lähikontakte, siis otsest kohustust ei ole, et kodukontorit rakendada."

Palts nendib, et otsused ei ole kerged. Igal piirangul on oma hind. Eks see ole ka põhjus, miks Eestis on need seni olnud kõige leebemad. Kas piiranguid peaks karmimaks keerama? Palts ütleb, et selleks on valitsusel olemas nõukoda ja teised targad nõustajad. „Kõige olulisem on see, et piiranguid võetaks tõsiselt ja inimesed mõtleks oma tegemisi läbi. Lähtuda võiks sellest, et mitte koguneda. Et kui ongi võimalik siseruumides 200 inimest kokku ajada, siis seda mitte teha. Muidugi jääb endiselt küsimus, kas seda on üldse mõtet lubada," mõtiskleb ta.

Palts hoiatab, et kui inimesed ei võta piiranguid tõsiselt ning püüavad neist kuidagi mööda hiilida või kasutavad ikkagi liiga uljalt neid võimalusi, mis on neile antud, siis võib olukord minna enne paremaks minemist oluliselt hullemaks.

„Kõik on väsinud ja ootavad lahendusi ning vabanemist. Selleks kulub veel aega."