Kuidas muuta kodus ja liikvel töötamine lihtsaks?

Telia teenuste kasutamise statistika näitab, et alates 2020. aasta kevadest tehti Eestis keskmiselt vähemalt kaks korda rohkem kaugtööd kui enne pandeemiat.

Peamiselt võtsid turvalise kaugtöö lahenduse kasutusele väiksemad ettevõtted, kus VPN-i ja videolahenduste kasutus oli seni vähem levinud, kui suurtes organisatsioonides.

Kuigi paljud kaugtööga seotud mured on tänaseks juba lahenduse saanud, on siin mõned lihtsad soovitused, kuidas seda veelgi mugavamalt, turvalisemalt ja efektiivsemalt teha:

Seadmed peavad olema hästi kaitstud

Töö tegemiseks mõeldud arvutid, mis ei asu enam kontori turvalises võrgus, vajavad erilist tähelepanu. Näiteks tuleb pöörata suuremat tähelepanu arvutites oleva tarkvara uuendamisele, kuid kindlasti ei tohiks töötaja omaalgatuslikult tööarvutisse uut tarkvara seadistada. Kasutaja võib pahaaimamata seadistada tarkvara, mis aitab tema arvuti muuta pahalastele kasutatavaks ja sealt edasi saab juba liikuda näiteks ettevõtte sisevõrku. Üks kelmide poolt üle võetud arvuti võib ohustada kogu ettevõtte infosüsteeme.

Paljudel ettevõtetel on seadmed kindlustatud. Seadmetega, mis ringi liiguvad, kipub rohkem juhtuma kui nendega, mis paigal püsivad ja kui lepingu sõlmimisel ei ole kodukontori vajadusega arvestatud, ei pruugi kehtiv kindlustuskaitse olla piisav. Seega tasub kindlustuslepingud üle vaadata, veendumaks, et kindlustuskaitse vastab hetkeolukorra vajadustele.

Tööarvutit tuleb kasutada ainult töö tegemiseks. Seda ei tohi näiteks teiste pereliikmetega jagada. Võib tunduda, et kui näiteks laps kasutab korraks tööarvutit oma kodutöö tegemiseks ja saatmiseks, ei juhtu ju midagi halba. Samas on olnud reaalseid juhtumeid, kus koolitöö asemel on kogemata saadetud konfidentsiaalse sisuga dokumente.

Kaugtöö tingimustes tagab taskuruuter kvaliteetse internetiühenduse

Kui kodus kasutab internetti mitu inimest korraga ja ühendus jääb töö tegemiseks ebapiisavaks või on soov hoopiski vabas õhus tööd teha, on mitu varianti, kuidas tagada hea internetiühendus. Üheks võimaluseks on paigaldada sülearvutisse mobiilse interneti teenusega SIM-kaart. Selle abil saab oma kõnepaketis sisalduvat mobiilse interneti mahtu jagada ja kasutada erinevates seadmetes. Kui arvutil puudub SIM-kaardi pesa, siis on lahenduseks niinimetatud tasku-wifi seade. Tegemist on väikese 4G ruuteriga, mis jagab lähedal olevatele seadmetele internetti, tekitades personaalse traadita interneti leviala: tahvel- ja sülearvutisse või ka näiteks fotoaparaati. Sisuliselt on tegemist sama funktsionaalsusega, kui telefonist hot-spot luua, aga see ei tarbi telefoni akut ning on telefonist sõltumatu tagades ka pisut parema signaali vastuvõtu.

Videoplatvormid on võetud kasutusse koosolekute pidamiseks ka ühe kontoriga ettevõtetes

Paljud ettevõtted on hakanud laiemalt kasutama videokoosolekute pidamiseks mõeldud lahendusi ja kindlasti on tulnud ette ka olukordi, kus mingil põhjusel on videokonverentsi korraldamisel tekkinud tõrkeid või muid probleeme. Kui ühenduse kvaliteet ei ole piisavalt hea, tasub kaamera välja lülitada ja piirduda heliga. See vähendab oluliselt võrgu koormust. Selleks, et tagada maksimaalne heli kvaliteet ja vältida taustamüra, tasub kasutada kõrvaklappe ja ajal, kui ise ei räägi, eelistada „mute“ režiimi.

Eesti eelis seisneb selles, et paljudes ettevõtetes olid mobiilseks tööviisiks vajalikud lahendused mingil määral kasutusel juba ka enne kriisi ning enamus kontoritöötajaid kasutasid töö tegemiseks

sülearvuteid

. Suure tõenäosusega on

mobiilsed töökohad

pigem uus normaalsus ja kaugtööd tehakse ka tulevikus kindlasti rohkem kui enne pandeemiat.