"See tähendab seda, et kahele meie Eesti ettevõttele – Fortum Tartule ja Fortum Eestile – tuleb uus omanik, kui tehing saab lõpule viidud," kommenteeris värsket tehingut Fortum Eesti juht Margo Külaots. Väga suuri muutusi see ettevõtete senises toimimises kaasa tuua ei tohiks.

"Kaugkütteettevõtted on ikkagi seotud konkreetse kaugküttesüsteemiga – Fortum Eesti siis Pärnuga ning Fortum Tartu Tartuga –, ega süsteemile omaniku vahetus mingeid muutusi kaasa ei too, meie süsteem jääb ka edaspidi toimima ja põhimõtteliselt samaks. Me toodame ja müüme soojust ja elektrit oma klientidele," selgitas Külaots.

Hinnatõusu hirmu pole

Kas Fortumi Eesti kliente võiks omanikuvahetuse järel ohustada hinnatõus? "Elektrihind on turuhind, seda ükski omanik mõjutada ei saa, see on nii nagu siin Põhjamaade energiabörsil see hind on. See sõltub muudest asjaoludest. Soojahinnaga samamoodi – kaugküte on Eestis reguleeritud tegevusvaldkond, hinna kinnitab ikkagi konkurentsiamet," märkis Fortum Eesti juht.

Tema sõnul sõltuvad Eesti soojahinnad ennekõike sellest, kui õigeid investeeringuid mingis võrgus või süsteemis on tehtud ning milliseid kütuseid kasutatakse. "Üleminek kütteõlilt hakkepuidule on langetanud soojahinda igalpool Eestis, sõltumata sellest, kas see küttevõrk on munitsipaalomandis, eestimaise või välisomaniku käes," sõnas ta.

Külaotsa sõnul on uue omaniku esindajatega ka kohtunud. "Kokku on puututud küll," kinnitas ta. Seda, kas Šveitsi investeerimisgrupp veel Baltikumis ringi vaatab, ta kommenteerida ei osanud. "Mul sellist ülevaadet pole ja ma ei saa ka nende nimel rääkida," põhjendas Fortum Eesti juht.

Osapooled loodavad tehingu lõpule viia selle aasta teise kvartali jooksul. Antud sammu näol on tegu Fortumi strateegilise plaaniga analüüsida regulaarselt oma äritegevust, et see võimaldaks läbi portfelli kuuluvate varade optimiseerimist lisaväärtust luua.

Fortum andis 2019. aasta juunis teada, et on asunud kaaluma alternatiive oma Eesti kaugkütteäri suhtes ning 2020. aasta veebruaris teatas ettevõte, et kaalub sama ka ülejäänud Balti riikides asuvate äride suhtes.

2020. aastal müüs Fortum maha kaks Soome kaugkütteäri Joensuus ja Järvenpääl. Parasjagu on käimas strateegiline hindamine ka Fortumi kontserni kuuluva Poola sooja- ja jahutusteenusteäri, Stockholm Exergi 50%-lise osaluse ning Consumer Solutions äride suhtes.

„See müügitehing on kooskõlas meie portfelli optimiseerimise plaaniga ning on jätkuks 2020. aastal Soomes toimunud edukatele müügitehingutele,” rääkis Fortumi asepresident Per Langer. Tema kinnitusel oli Balti kaugkütteäride vastu suur huvi, kuna need ettevõtted on juba läinud madala süsinikuintensiivsusega tehnoloogiale üle.

Vaatavad suurt mõju omavate investeeringute poole

Partners Groupi Euroopa taristuinvesteeringute juhi David Daumi sõnul peegeldab see investeering jätkuvalt ettevõtte pühendumust sellistele investeeringutele, mis mõjutavad oluliselt ka kogukondi, millega nad seotud on. „Need varad toodavad sooja tuhandetele kodudele ja äridele üle terve Baltikumi, piirkonna, mida tuntakse külmade talvede poolest,” põhjendas ta.

Täna varustab Fortum Baltikumis kaugküttega viit linna. Need on Tartu ja Pärnu Eestis, Daugavpils ja Jelgava Lätis ning Klaipeda Leedus. Nendes linnades kuulub Fortumile neli koostootmisjaama ning 49%-line osalus Kaunase koostootmisjaamas Leedus. Praegu on Fortumi palgal Baltikumis kokku 271 inimest. 2020. aastal müüs Fortum Baltikumis 1,4 TWh soojust ja 0,6 TWh elektrit. Ettevõtte EBITDA oli koos taastuvenergiatoetustega 54 miljonit eurot.

Šveitsi investeerimisfirma Partners Group on 1996. aastast teinud 145 miljardi ulatuse investeeringuid. Ettevõtte portfelli kuuluvate varade väärtus oli 2020. aasta lõpu seisuga natuke üle 109 miljardi dollari. Ettevõtte annab tööd 1500 inimesele 20 kontoris üle maailma. 2006. aastast on ettevõte noteeritud Šveitsi börsil.