Neljarealised põhimaanteed ei pruugi valmida veel niipea. Aas: aastast aastasse käib valitsuses sama tango
(77)
Riigiteede hooldamiseks on riigieelarves ettenähtud iga-aastane käibemaksuta baasrahastus 178 miljonit eurot. Baasrahastus katab vaid teedevõrgu hoolduse, säilimise ja administreerimiseks vajalikke kulutusi ning mõningal määral ka teedevõrgu arendamiskulusid. Suuremahulised arendustööd, näiteks uute 2+2 või 2+1 teede ja eritasandiliste ristmikute ehitamine, sõltub iga aasta riigieelarve läbirääkimistest.
„Valitsused võivad muutuda, kuid üks mõte on ajas kinnistunud. Eesti suurte linnade vahel peab olema kvaliteetne ja ohutu maantee. Neljarajaliste teede jätkuv ehitamine on liiklusõnnetuste ennetamiseks ning maapiirkondade elavdamiseks vaieldamatult vajalikud," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Viimastel aastatel on teede arendamiseks baasrahastusele lisaks eraldatud ca 60-90 miljonit aastas. Sellel aastal on riigiteede hoiuks eraldatud senisest suurim summa - kokku 274 miljonit eurot. 2022. aastaks on hetkel planeeritud 235 miljonit eurot, kuid 2023. ja 2024. aastateks on kavandatud vaid baasrahastus 178 mln eurot.
„Aastast aastasse käib valitsuses sama tango - tuleb välja võidelda ohutumate teede jätkuv rahastus. Meil oleks vaja pika teede ehituse plaani kõrvale ka kindlamat pikaajalist rahastust. Võimalusi on mitmeid: kasutame välisvahendeid, avaliku-erasektori koostööd (PPP), võime laenu võtta, võib kaaluda rahastamist ka maksutulust. Teede olulisus ei kao igapäevast kuhugi ning ka rohepöördes on tulemas peale nullheitega autod, mistõttu ootame kaugemas tulevikus ka maanteedel kasvuhoonegaaside langust," selgitas Aas.
Kolme põhimaantee Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva maanteelõikudel on kaherajalisi teelõike, mis tuleb neljarajaliseks ehitada, kokku veel 340 km. Nende teede ehitamisele kulub hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot. Teehoiukava järgi saab Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu neljarajaline tee valmis 2030. aastaks ning Tallinn-Narva 2038. aastaks kui tagatakse piisav rahastus. Aastatel 2022-2025 on lisarahastuse vajadus kokku 345 miljonit eurot, millest 159 miljonit on võimalik katta välisvahenditest. Ülejäänud 186 miljonit tuleks leida maksutuludest või laenust.
