Tänasest hakkas taas WizzAir Tallinna ja Kiievi vahel lendama. Nii maandus täna pealelõunal kell 16.11 Tallinna lennujaamas pärast mõningast pausi taas esimene otselend Ukrainast. „Võib arvata, et seal on ka hooajatöötajad peal, kuid tõenäoliselt on seal teisigi inimesi,” märkis Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Paarkümmend minutit pärast Wizz Airi Kiievi lendu maandus lennujaamas ka Finnairi lend Helsingist. Kahe lennu peale kokku umbes kolmandik reisijatest siirdus lennuki pealt tulles lennujaamas asuvasse Confido koroonaviiruse kiirtestimispunkti. Tallinna lennujaamast öeldi, et Kiievi lennult saabus Eestisse 133 reisijat, Helsingist 64 reisijat.

Siiski pole tänase Kiievi lennuga saabunud enam esimesed hooajatöölised põllumajanduses, osad on Eestisse juba varasemalt muul moel jõudnud. „Aianduses tehakse juba ettevalmistavaid töid, et kasvuhooneid ja põlde istutuseks ette valmistada,” põhjendas Sõrmus.

Erilendudeks sel aastal enam vajadust pole

Kuna eelmisel aastal oli välistööjõust sõltuvad põllumehed koroonapandeemia, lennukeeldude ja valitsuse poliitikate tõttu väga keerulises olukorras – näiteks maasikakasvatajatel jäigi lõpuks vähemalt pool saagist töökäte puudusel põllule –, siis oli siinne põllumajandus-tööstuskoda mullu juulis sunnitud lausa erilennu Ukrainast tellima, et sama saatus ei tabaks ka teisi põllumajandustootjaid, kel saak valmis hiljem.

Sel aastal põllumajandus-tööstuskojal erilendude tellimise plaani ei ole, kuna liinilennud erinevalt mullusest kevadest toimivad. „Me aasta alguses selle peale mõtlesime, aga kui need liinilennud toimuvad, siis ei ole tegelikult vajadust selle järele. Liiatigi, kuna põllumajandussektor ei ole välistööjõu osas number üks valdkond,” rääkis Sõrmus, viidates sellest eespool olevatele ehitusele ja tööstusele.

„Kui üldnumbreid vaadata, siis põllumajandus oma 2000 või 3000 inimesega on välistööjõu kasutuse osas alles kas 3. või 4. kohal,” sõnas Sõrmus. Ka rääkis ta, et põllumajanduses on Ukraina hooajatööliste Eestisse saabumise tipphooaeg hoopis mai lõpp-juuni algus. Samas märkis Sõrmus, et otselennud on Ukraina võõrtööjõust sõltuvatele ettevõtetele Eestis olulised seetõttu, et maismaad pidi oleks neil Eestisse saamine oluliselt keerulisem.

Otselennu jaoks ei ole viisat vaja

„Maismaad pidi liikumiseks oleks nendel hooajatöötajatel vaja Eesti viisat, aga kui nad jäävad siia alla kolme kuu, siis neil Eestisse sisenemiseks otseselt viisat vaja ei ole. Selleks, et nad saaksid viisavabalt tulla, ongi vaja neid otselende,” põhjendas põllumajandus-kaubanduskoja juht. Seni on ukrainlaste jaoks ainuke toimiv lennuliin olnud Minski kaudu. Ka täna hommikul kella kümne paiku tuli üks lend Valgevenest.

Lisaks tänasest käivitunud Wizz Airi Tallinna-Kiievi liinile, toob sama lennufirma aprillis lennuplaani ka Tallinna-Lvivi lennu ning maikuust Tallinna-Harkivi lennu. Ka toob suvehooajale üleminek Tallinna lennujaama lennuühendusi veel reasse sihtkohtadesse. Lõppeval nädalal sai lisaks Kiivelile Tallinnasse lennata veel üheksast linnast Euroopas.

Millised reeglid kehtivad Eestisse lennukiga saabumisel?
Eestisse saabumisel rakendub 10-päevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.


Kohustuslikku eneseisolatsiooni on võimalik lühendada koroonaviiruse testimisega. Selleks tuleb anda kaks negatiivset testi.

  • Esimene koroonaviiruse PCR test tuleb teha kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist. Inimesed, kes ei ole välisriigis enne reisi algust testi ära teinud, võivad teha esimese testi kohe pärast Eestisse saabumist Tallinna lennujaama testimispunktis. Kui Eestisse saabumisel ei ole esimese testi tulemus veel teada, tuleb selle selgumiseni viibida täielikus eneseisolatsioonis.
  • Teine test tuleb teha mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tegemist. Inimene vabaneb 10-päevasest isolatsioonikohustusest ennetähtaegselt ja saab jätkata tavapärast elu, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.
ERANDID:


1. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist saabujatele kehtib kohustuslik isolatsiooniperiood kümme päeva ning kohustuslik testimine enne Eestisse saabumist.


2. Soomest, Lätist või Leedust saabujad vabastatakse eneseisolatsioonist juba pärast esimest negatiivset testi, teist testi teha vaja ei ole.


3. Kolmandatest riikidest saabujatel ei ole võimalik testimisega liikumispiirangut lühendada.


Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 282 ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta isikutele, kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud Eesti, Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud Leedust, Lätist või Soomest Eestisse, juhtudel kui:


1. isik on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi ja selle tulemus on negatiivne või on teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni kehtib liikumisvabaduse piirang;


2. isiku Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Nimetatud põhjustel Eestisse saabujal ei ole ka koroonaviiruse testimise kohustust.


Saabumine väljastpoolt Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni ala või Ühendkuningriiki


10-päevane liikumisvabaduse piirang kehtib riikide puhul, mille nakatumisnäitaja on üle 16 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.


Kolmandate riikide kodanikele, kes saabuvad Eestisse töötamise või Eestis registreeritud õppeasutuses õppimise eesmärgil kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu Nõukogu soovituse lisa 1 nimekirjas, ja viisaga Eestisse tööle tuleva tippspetsialisti ja iduettevõttesse või IKT valdkonda tööle tuleva välismaalase pereliikmeile rakendub 10-päevane liikumisvabaduse piirangu kohustus ning neil tuleb viivitamata Eestisse saabumise järel teha koroonaviiruse test ning kordustest mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist. Testimine ennetähtaegselt liikumisvabaduse piirangust ei vabasta.


10-päevase liikumisvabaduse piirangu ja COVID-19 testimise nõudeid ei kohaldata isikutele (saabudes nii Euroopast kui ka väljastpoolt), kes:


1. on läbi põdenud COVID-19 haiguse ja arsti poolt terveks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud;


2. on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise ja selle lõpetamise päevast ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud.