1. Jääksoojus ehk heitsoojus – see on soojus, mis jääb mingist protsessist üle ja selle asemel, et see lihtsalt keskkonda „hajutada“, kasutatakse seda otstarbekalt. Üheks ekstravagantseks soojuse allikaks on krematooriumid. Kes oleks võinud arvata, et surnute põletamise protsessis võiks hakata soojust tootma?
  2. Kehasoojus – täiskasvanud inimene annab puhkeolekus väliskeskkonda soojusenergiat keskmiselt 100 J sekundis. Seda tundub vähe, aga mõelge, mida me kõik koos suudaksime! Nii uskumatult kui see ka ei kõlaks, on rahvarohketest ruumidest kogutud inimeste tekitatud soojusenergia abil võimalik kütta terveid hooneid.
  3. Vetikad – need vees elavad mikroorganismid, kes salvestavad energiat lipiididena, võivad esmapilgul energeetilises mõttes kasutuna tunduda. Kuid kas teadsid, et lipiide on võimalik vetikatest eraldada ja kasutada energiaallikana (vesinik, kütused)?
  4. Olmejäätmed – iga Eesti elanik tekitab aastas ligi 370 kg olmejäätmeid. Kus on prügi koht? Prügimäel? Ei! Sellest prügist, mida ei sorteerita, saab toota energiat. Aga ärge seda kodus proovige!
  5. Biojäätmed – kui sa plaanid kartulikoored või kohvipaksu prügikasti visata, siis mõtle ümber. Selle asemel võiksid need panna nn anaeroobsesse (st seal ei ole hapnikku) bioreaktorisse (st tünn, milles on segaja), kus nendest tekib aja jooksul metaani sisaldav biogaas. Biogaas on aga täiesti arvestatav energiaallikas.
  6. Reovesi – suur osa sellest, mis näiteks tualettpotist kanalisatsiooni lastakse, jõuab reoveepuhastusjaama, kus see aktiivmuda (peamiselt bakterid) toimel lagundatakse. Vesi saab puhtaks ja tulemusena tekib juurde veel aktiivmuda, mis tuleb veest eemaldada. Eemaldatud aktiivmuda õige koht on jällegi anaeroobne bioreaktor. Miks? Selleks, et saaksime veel biogaasi.
  7. Lehmad, sead, kanad – ei, neid me anaeroobsesse bioreaktorisse ei pane. Küll aga selle, mis jääb neist järele ja inimeste puhul läheb reoveepuhastusjaama. Ikka selleks, et saada biogaasi!
  8. Veekogud – Läänemeri on küll maailma mastaabis väike ja pole harvad ka juhud, kui ta on jääkatte all, kuid on siiski kasutatav soojuse allikana. Kas sa teadsid, et Eesti Meremuuseumi Lennusadama vesilennukite angaare köetakse merekütte süsteemi abil?

Selle kohta, milliseid säästvaid võimalusi soojusenergia tootmiseks on näiteks Eestis, saad lugeda siit. Loomulikult on veel palju erinevaid liikumise energial põhinevaid viise elektrienergia tootmiseks, kuid nendest kirjutab mõni teine kord keegi teine.

Kui soovid erinevatest soojusenergia tootmise võimalustest rohkem teada saada, neid võimalusi positiivselt suunata ning olla tööturul nõutud spetsialist, siis TalTechi energiatehnoloogia instituudi bakalaureuseõppekava „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia“ annab sulle selleks tugeva lähtepunkti. Kui soovid saada vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui ka energiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on energiatehnoloogia instituudi „Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika“ magistriõppekava loodud just sinule. Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.

Jaga
Kommentaarid