Minister Andres Sutt: ettevõtjate 44 miljoniline kriisitoetus seisab EL-i loa taga

Täna selgus, et kriisist kõige rohkem puudutada saanud ettevõtjatele pole ikka veel makstud valitsuse lubatud toetusi. Ettevõtlusminister kinnitab, et on palunud Euroopa Komisjonil asja kiirendada.

Tänasest hakkasid kaks kuud kestnud koroonapiirangud juba leevenema, mis ettevõtjate vaatest on lõpuks oodatud hea uudis. Kuid Delfi „Erisaates“ külas olnud tööandjate keskliidu juht Arto Aas pidi valitsusele meelde tuletama, et piirangutega koos kriisist kõige rängemalt kannatada saanud ettevõtjatele lubatud abimiljonid seisavad ikka riigi kontol ja pole välja makstud.

Tekkinud punnseisu seletas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes ütles Ärilehele, et sooviks samuti miljonid kiiresti ettevõtjatele välja maksta. „Mõistan ettevõtjate ootust võtta toetusmeetmed kiiresti kasutusele. See on ka minu soov,” teatas minister.

Sutt aga nentis, et enne raha liikumist on vaja Euroopa Komisjoni luba. „Lisaeelarvega eraldatud abipakett jaekaubandusele ja turismisektorile - kokku 44 miljonit - vajab enne kasutuselevõttu Euroopa Komisjonilt riigiabiluba. Olen palunud Komisjoni asepresident, konkurentsivolinik Margrethe Vestageril meie taotluse võimalikult kiiret menetlust ja ta on seda mulle ka lubanud,” rääkis Sutt.

Minister lubas, et raha läheb kohe teele, kui roheline tuli saadakse. “Niipea kui riigiabiluba on olemas, alustab EAS taotluste vastuvõtmist ja toetuste väljamaksmist.”

Tööandjate keskliidu juhataja Arto Aas märkis tänases Delfi „Erisaates“, et ettevõtjad ootavad kannatamatult valitsuse lubatud toetusi. „Muret teeb muidugi see, et valitsus on küll ette näinud mitukümmend miljonit abimeetmeid ettevõtetele, kes tegelevad kaubanduse, majutuse ja turismiteenustega, aga see abi ei ole Kredexi ja EAS-i kaudu ikka nendeni veel jõudnud. Kuidagi väga kaua läheb aega,“ tõdes Aas.

Aas seletas, et toetuste eraldamise otsused on justkui tehtud, kuid raha ei liigu. „Menetlus võtab nii kaua aega, et reaalne abiraha pole kohale jõudnud. Ja see nörritab ettevõtjaid. Mõnel ettevõtjal on viimane piir käes, kontod on tühjad, kuid palgad on vaja maksta, kommunaalarved tasuda. Kui need abirahad seisavad riigi kontodel kinni ja kõik see paisub, siis see teeb kurvaks,“ oli tööandjate esindaja päris murelik.